Meie firmad tahavad tükki sõjatööstusest
Kaks nädalat tagasi ostis Eesti kaitseministeerium umbes miljardi krooni eest prantslaste rakette ja rootslaste radareid. Sama tehingu raames peavad nemad meilt midagi vastu ostma. Konkureerima pannakse nii Eesti riigi- kui ka erafirmad, meie pisike kaitsetööstus, tarkvara- ja metallitööstus. Suhtumist on seinast seina: nii “super, suurepärane võimalus” kui ka “elame-näeme”.
Kui välja arvata mõned vastuhankes keelatud valdkonnad, jääb otsus, mida konkreetselt osta, prantslaste ja rootslaste teha. Ostku kas või miljardi krooni eest Eesti mööblit. See polegi võimatu, sest nagu selgitab konkursivõitjast raketitootja MBDA esindaja Didier Philippe, võivad nad olla vahendajaks eri tööstusharude vahel, mil pole riigikaitsega mingit pistmist. Näiteks Leedus, kes tegi Balti riikidest esimesena vastuostu kohustusega hanke, tegid paar pakkujat vastuostuks ettepanekuid stiilis: “Ostame teie puitu, ehitame kaubanduskeskuseid.” Eesti riigi huvi on, et MBDA raha ei liiguks päris suvaliselt. Nii on vastuostu lepingusse sisse kirjutatud präänikud ehk eelistatud valdkonnad, kust ostu tehes ei pea maksma täismahus, need on näiteks teadus- ja arendustegevus või kõrgtehnoloogilised kaubad. Kui vastuost suunatakse teadusse, tuleks MBDA-l ja Saabil (viimati mainitu võitis hanke radariosa) koefitsienti arvestades tasuda umbes 200 miljonit erinevalt täismahust – miljardist.
Kaitseministeeriumi hangete osakonna juht Ingvar Pärnamäe ütleb, et kui mõnel pool suunatakse sellised vastuostud ainult kohaliku sõjatööstuse arendamiseks, siis Eesti väiksuse tõttu pole selline rangus mõistlik. Ministeeriumi jaoks on ehk isegi olulisem lepingu enda vettpidavus. Ilmselt mõtleb Pärnamäe sellest rääkides poolakatele, kes mõni aeg tagasi ostsid Lockheed Martinilt miljardite dollarite eest hävituslennukeid, kuid jäid viletsa lepingu tõttu vastuhankes suhteliselt tühjade pihkudega. “Maailma suurfirmadel on palgal rohkem juriste kui kaitseministeeriumil töötajaid,” mõtiskleb Pärnamäe.
Üheks tooteks, mida võiks vastuostuhankes ära kasutada, on kaitseministeeriumile kuuluva firma E-Arsenal “pommisegaja” IRIS. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste poolt välja töötatud ning elektroonikafirmas Rantelon toodetud “pommisegajaid” kasutavad Eesti sõdurid Iraagis ja Afganistanis. Tegemist pole just kosmosetehnikaga, kuid sõdurite jaoks vajalike seadmetega küll. IRIS-te ülesanne on takistada näiteks kaugjuhtimispuldi abil käivitatavate pommide lõhkamist. Ja tundub, et need toimivad. Igatahes eelmisel sügisel esitleti IRIS-eid Riias NATO tippkohtumisel.
Eesti laibakonteinerid Iraaki
Vastuhanke vastu tunneb huvi ka militaarkonteinereid valmistav 3S Estonia. Ta on müünud konteinereid Norra, Rootsi ja Eesti armeele, tema toodangut on kasutatud Iraagis ja Afganistanis, aga näiteks ka Ida-Aasia tsunamikatastroofi ajal meditsiinilaagrite püstitamiseks. “Tarnisime Iraaki külmkonteinereid laipade vedamiseks,” avab 3S-i logistikajuht Taivo Velling maailma sõjatööstuse süngemat poolt.
Mingit garantiid, et Prantsuse-Rootsi raha tuleb meie kaitsetööstust turgutama, muidugi pole. Nagu öeldud, ostku kas või mööblit. Võimaliku sissetuleva raha kõrval võib tähtsamaks pidada isegi võimalust saada ligi ühele väga kinnisele klubile – maailma relvatööstusele. “Me võime avada uksi,” kirjeldab musjöö Philippe piltlikult. Kaitsetööstusel on avatud turuga ju vähe pistmist.
Ka laias maailmas on tegu perekonnaga, kus kõik tunnevad kõiki ja kõik aitavad kõiki. Näiteks Eesti raketikonkursi võitja MBDA üheks suuromanikuks on EADS. Meie konkursil jäi kaotajaks ameeriklaste Raytheon. Leedus mõni aeg tagasi toimunud kaitsekonkursi võitis aga vastupidi just Raytheon, kuid ka seal sõlmitud vastuostu raames toodi maale muu hulgas EADS ehk Eesti võitja MBDA emafirma. “Ükskõik kellelt sa ei osta, raha jääb ikka perekonda,” kommenteerib MBDA-d siinmail nõustav, kuid anonüümseks jääda sooviv kaitsespets.
Üks võimalus “pereärile” ligi pääseda on internetipõhised sõjatööstushangete platvormid Epicos ja Exostar, mida prantslased praegu Eestis tutvustada aitavad. “2005. aastal tehti Exostari kaudu 23 miljardi dollari eest hankeid. Nende hulgas polnud ühtegi Eesti firmat,” toob Eestit väisav Epicose asepresident Jaques Chahal-Purewal näite. Eellepingud neisse andmebaasidesse pääsemiseks on nüüdseks sõlmitud juba ligi 50 Eesti firmaga. Osalemisarveid peaksid maksma hakkama prantslased. Tegu ei ole muidugi imevahendiga. Epicos annab nõu ja Epicose kaudu pääsed ligi sõjatööstushangetele, kuid lõpuks loeb ainult iseenda aktiivsus.
Rääkides nii mõnegi Eesti firmaga, kes kuuluvad prantslaste abil ja prantslaste raha eest nüüd Epicose süsteemi, tundub kummastav kuulda: “Ootame, millal meiega ühendust võetakse.” Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmes nõukogu liiget Kalju Rüütlit paneb selline suhtumine muigama. Nad ise on tänu prantslastele alates eelmisest detsembrist samuti Epicose süsteemi osa, kuid nagu Rüütli ütleb: “Magavale kassile hiir suhu ei jookse, tuleb ise aktiivne olla.”
Võimalusi on. Leedulased on selle juba korra ära teinud. Nende vastuhanke raames toodi sealtkaudu kohale selliste suurfirmade nagu Caterpillar, EADS ja Pratt&Whitney hanke- ning turundusjuhid. Mehed, kes muidu iial sellisesse pisiriiki ei jõuaks. Soomlased on vastuhankeid kasutanud juba 30 aastat ja nende kaubandusministeeriumi esindaja Henri Räiha selgitab, et nemad eelistavad nüüd hoopiski terminit industrial participation (tööstuste koostöö – toim). Just sinna tahaksid jõuda ka eestlased.
Eesti sõjatööstus
•• Võib vaielda, kas kasutada nimetust Eesti kaitsetööstus või hoopiski kaitsetööstusega seotud tööstus, kuid just nende seast võib loota vähemalt mõnda vastuostulepingu “sihtmärki”.
•• Kaitseministeerium soovib meie kaitsetööstuse keskpunktiks kujundada 100% ministeeriumile kuuluva E-Arsenali. Ettevõte ise ei tooda küll midagi, aga tema peale peaks jääma kõigi kaitseministeeriumi rahastatavate teadus- ja arendusprojektidest välja kasvanud toodete turustamine. 2000. aastal kulutas ministeerium 1,7 miljonit krooni teadus- ja arendustööks. 2006. aastaks oli summa kasvanud 15,3 miljonini. Kokku saab Eesti kaitse-eelarvest raha üle kümne teadusprojekti, millega tegeleb 51 teadlast.
•• Riigisaladuse tempel jätab rääkimisruumi kitsukeseks, kuid valdkondade järgi kuuluvad jaotusse madala võimsusega raskeltavastatavad radarid, ründekemikaalide avastamise seade, meteoandmete püsiseiresüsteemi loomine, improviseeritud lõhkekehade vastased seadmed, mehitamata lennuvahendid ja sõidukid. Näiteks elektroonilise “pommisegaja” IRIS arendasid ministeeriumi tellimusel Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Seda toodab ülikooli spin-off-firma Rantelon, toote müügiõigused kuuluvad aga täielikult E-Arsenalile.
•• Kõige tuntum Eesti kaitsetööstusega seotud ettevõte on aga ilmselt hoopis Tõnu Vaheri ja Toomas Haggi omanduses olev relvasimulaatoreid arendav väikefirma ELI. Simulaatoreid on erinevaid, alates käsitulirelva simulaatorist kuni tankitõrje simulaatoriteni. Keskmine simulaator maksab umbes miljon krooni. Palju aastaid on kaitseministeeriumi tellimusel tootnud radariandmete töötlemissüsteeme ning miinijahtimisvahendeid ettevõte R-Süsteemid.
•• Eesti kõige edukam sõjatööstusettevõte on aga ilmselt hoopiski Miidurannas asuv militaarkonteinerite tootja 3S Estonia. Konteinerid selles tähenduses ei ole lihtsalt metallkastid, kuhu midagi sisse panna, vaid lahtivolditavad või omalaadsete legoklotsidena kokku pandavad süsteemid, millest saab hõlpsasti tekitada majutus- ja laagripaiku. 3S-i toodangut on kasutatud nii Indoneesia tsunamiohvrite abistamislaagrite püstitamiseks kui ka mitmel pool maailma sõjakolletes.
Vastuostureeglid
•• Vastuost peab olema tehtud viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast (28. veebruar 2007).
•• Esimese kuue kuu jooksul peavad MBDA ja Saab esitama vastuostuplaani: mida, millal ja kuidas nad ostavad.
•• 2009. aastal toimub vahehindamine – 50% lepingust peab olema selleks ajaks täidetud.
•• On keelatud valdkondi, millest osta ei tohi, näiteks ehitus, kinnisvara, toorained, põllumajandus ja veel mõned.
•• On eelistatud valdkondi, millest ostmise puhul ei pea maksma täissummat: teadus- ja arendustegevus, strateegilised kaubad, kõrgtehnoloogilised kaubad.
•• Ja on tavalisi valdkondi, mida aga ei eelistata. Näiteks võiksid MBDA ja Saab osta Eesti mööblit, aga siis peaksid nad välja käima kogusumma ehk umbes miljard krooni.
Kes on kes ja mis on mis
Eesti raketihange
•• 28. veebruaril sõlmis Eesti kaitseministeerium umbes ühe miljardi kroonise lepingu prantslaste MBDA toodetud lühimaarakettidele Mistral (nendega peaks paari kilomeetri kauguselt lennuki või kopteri maha võtma) ja Saabi toodetud radarisüsteemidele (nende abil peaks siis vastavad lennukid või kopterid üles leidma).
MBDA France
•• Prantsuse raketitootja, kes võitis 70% ulatuses Eesti raketihanke. Emafirma MBDA eelmise aasta käive oli 52 miljardit krooni. Selle suuromanikeks omakorda on Euroopa kaitsetööstusettevõte EADS ja brittide sõjatööstushiiglane BAE Systems.
Saab Microwave Systems
•• Saabi kontserni kuuluv radaritootja, kes võitis 30% ulatuses ülalräägitud relvahanke.
Raytheon
•• Ameerika sõjatööstusettevõte. Töötajaid 80 000, aastakäive 240 miljardit Eesti krooni. Kaotas kaitseministeeriumi konkursi.
Epicos
•• Internetipõhine kaitse-, kosmose- ja lennundustööstuse hanke- ning konsultatsiooniplatvorm. Selle süsteemi kaudu liigub aastas kümnete miljardite dollarite eest rahvusvahelisi sõjatööstustellimusi.
Maailma kaitsetööstus
•• Kui palju täpselt maailma sõjatööstuses raha liigub, ei oska keegi öelda. Üks probleem on terminis endas, lõpuks jõuavad sõjatööstuseni ka sõdurite mütside, toidupakkide või mõne lennukikandja trümmiluugi mutrite tootmiskulud. Otseselt relvadest rääkides võib esile tuua viie suurema relvatootja 2005. aasta kogukäibe 128 miljardit dollarit ehk 1,5 triljonit krooni.
