Mereakadeemia võib aasta lõpuks rahata jääda
Riigikassa väljavõtte kohaselt oli Mereakadeemial juuli lõpuks kasutatud 72 protsenti terveks aastaks ette nähtud eelarvest. Veidi vähem kui kuu aega hiljem, 25. augustiks oli aga kulunud juba 76,58 protsenti tegevuskuludest.
Olles mures mainitud tegevuskulude kasutamise pärast, palus haridus- ja teadusministeerium koolilt ülevaadet, kuidas kavatseb kool katta igakuised tegevuskulud selle aasta lõpuni.
„Kui praeguse seisuga võtta, siis eks see pilt niimoodi on, aga asjal on omad nüansid juures,“ rääkis Mereakadeemia rektori kohusetäitja Märt Tomson Päevaleht Online’ile.
Lisakulutusi on tema sõnul toonud suvekuudel kolimine Kopli tänav 101 kinnistule, mis sai Mereakadeemia käsutusse.
„See on suhteliselt suur kulu olnud,“ märkis Tomson. „Muu kohta ei oska veel öelda, et kuidas toime tullakse. Eks see sõltub ka, kuidas uute tudengite vastuvõtuga pearahad juurde tulevad,“ ei osanud Tomson esialgu otsest lahendust pakkuda, kuidas kool kavatseb aasta lõpuni oma tegevuskulud katta.
„See nüanss on muidugi samuti haridusasutuste juures, et õppejõudude puhkusetasu on kaks kuud ette makstud. See on ajutiselt ja nüüd järgnevatel kuudel selliseid kulusid ei tule,“ rääkis Tomson.
Audit: endine rektor tekitas praeguse olukorra
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas möödunud nädalal käskkirja, millega ütles peamiselt kooli raha vale kasutamise tõttu üles Eesti mereakadeemia rektori Jüri Kanni töölepingu.
Märt Tomson Kanni tegevusega kaasnenud kulutusi kommenteerida ei osanud. „Mina ei hakkaks seda selliselt pakkuma, sest mul puudub selline informatsioon,“ sõnas Tomson. Kanni vallandamisega suuremaid kulutusi Tomsoni sõnul kaasnenud ei ole.
Ministeeriumi siseauditi tuvastatu põhjal olid nüüdseks vallandatud Kanni rikkumised valdavalt seotud rahaliste vahendite mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega. Mereakadeemia on mitmete toimingutega sattunud vastuollu riigihangete seadusega ja riigieelarve seadusega.
Näiteks on õppeasutus teinud eelarves kulutusi, milleks seal vahendeid ette nähtud ei ole, mis on lisaks riigieelarve seaduse rikkumisele tekitanud olukorra, kus Mereakadeemia on tänaseks kulutanud kolmveerandi käesoleva aasta eelarve kogumahust.
Vallandatud rektor Jüri Kann enda vastu esitatud süüdistustega ei nõustunud ja ta pöördus õiguse jaluleseadmiseks prokuratuuri.
Ministeerium: vajadusel leiame koolile abi
Haridus- ja teadusministeeriumi rahandusosakonna juhataja Rait Persidski rääkis Päevaleht Online'ile, et praeguseks on ministeerium saatnud Mereakadeemiale märgukirja, et saaks tegeliku ülevaate olukorrast. Persidski sõnul on vaja esmalt välja selgitada, kas kool on ise mingeid plaane teinud ning kuidas kool ise näeb võimalusi aasta lõpuni oma rahadega välja tulemiseks.
"Et nad ära määratleksid probleemi rahandusliku ulatuse. Vajadusel anname neile eksperte juurde, et seda kiiresti määrata ja hinnaga, siis juba vastavalt sellele võtame tarvitusele abinõud, et asutus saaks jätkusuutlikult oma tegevust jätkata," rääkis ministeeriumi esindaja.
Persidski selgitusel tulebki Mereakadeemial esiteks kokku lüüa võimalikud kulutused, mis neid aasta lõpuni tulla võivad. "Tuleb teha selgeks, mis neil see kulu võib olla ja kas neil on kuskilt tulusid laekumas veel, millega realiseerida tegevuskuludest tehtud ebaproprtsionaalseid väljamakseid," selgitas ta.
Persidski kinnitusel ei jäta ministeerium Mereakadeemiat mingil juhul abita. "Me ei saa jätta hätta, meil on oma põhimäärus. Kool peab töötama ja vajadusel koostöös valitsusega leiame lahenduse. Võimalused on erinevad ja kõik olenebki probleemi suurusest."
