Mereavarused – Eesti kasutamata ekspordipotentsiaal
Kaubalaevastiku puudumise tõttu lähevad suured summad Eestist mööda. Laevandusettevõtete edukus ei sõltu ka otseselt Eesti majanduse hetkeolukorrast, vaid kaubavoogude turust maailmameredel. Eesti lippu kandvad laevad võiksid olla transpordisektori tootmisettevõtted, mis teenivad rikkust üle maailma. 90% Euroopa väliskaubandusest ja üle 40% sisekaubandusest toimub meritsi.
Eesti meretranspordiettevõtete netokäive moodustas 2003. aastal 4 mld krooni, millest välismaalt laekus 2,8 mld ehk 69,1%. Seega oli üksnes veoteenuste müügist laekunud summa küllalt suur panus riigi väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse, mis praegu, mil Eesti väliskaubanduse defitsiit on veelgi suurem ja ületab 26 mld piiri, on omandanud olulise tähenduse.
Euroopa keskmine meremajanduse osa kõigub eri riikides 3–5% vahel SKT-st. Soome meremajanduse käive oli 2001. aasta seisuga 11,4 mld eurot, kümne suurema Eesti merendusettevõtte käive moodustas 2004. aastal 1,27 mld eurot, millest laevanduse osa oli 23,5% ja merendusalase teeninduse ja vahendustegevuse osa 51,5%. Sellise väga pealiskaudse lähenemise järgi on vahe üheksakordne.
Eestis resideerivad ettevõtjad opereerivad praegu 60 üle 1000-tonnise kaubalaevaga, mis kõik seilavad võõraste lippude all, sest Eesti ettevõtluskliima ei ole soodus. Laevandusele soodsa maksurežiimi korral oleks tõenäoline nende laevade naasmine Eesti lipu alla.
Unarusse jäetud valdkond
Praegu võib meie märkimisväärseks tulemuseks pidada ainuüksi 7000 meremehelt maksude laekumist, mis on suurusjärgus miljard krooni aastas, sellest üle 250 mln Tallinki laevapere liikmetelt. Samuti Tallinna Sadama eeltööd Hiina konteinervedude Eestisse meelitamiseks, mis loob teatud võimalused ka rahvusliku merelaevastiku tekkeks. Merega seotud eelistest ja võimalustest ei peaks me vabatahtlikult loobuma. Omamaise laevanduse käive mõjutab kogu muu kaldal paikneva ja merendusega otseselt või kaudselt seotud ettevõtluse kasvu proportsioonis
1 : 3 ehk teisisõnu: suurendades Eesti lippu kandvate laevade reederite käivet 1 mld krooni, saavutaksime kaldapealse ettevõtluse kasvu 3 mld krooni.
Seega on tagumine aeg riiklikult mõelda, kuidas saaks ennistada mereriigile kohase omamaise kaubalaevastiku ja mida oleks kogu meie majandusel sellest võita. Lätlased, leedulased, soomlased ja rootslased on rakendanud oma riikides meremeeste maksudele tõsiseid soodustusi kuni nullmaksumäärani.
Üks on selge. Oma senini viljeldud majanduspoliitikaga oleme kahjuks jätnud unarusse laevanduse kui Eestile traditsioonilise valdkonna. Üksikute suurettevõtete edulugu, Tallink või Balti Laevaremonditehas ei taga mingil moel kogu meie merendusvaldkonna potentsiaali täiel jõul rakendumist.
