Anvar Samost
Kommentaar
Laupäeval Eesti Päevalehes ilmunud nimekirja Eesti Merelaevanduse ostjaks registreerunud 19 investorist võib pidada alanud erastamiskonkursi esimeseks vahekokkuvõtteks. See lubab ennustada võimalikke kombinatsioone pakkumiste esitamisel.
Leht kuulutustahvliks
Ei taha Eesti Päevalehte solvata, kuid eelmisel laupäeval juhtus nii, et keegi kasutas seda lehte kuulutustahvlina. Seda juhtub ajakirjanduses alatihti, kuid seekord langesid õnneks kokku nii "kuulutaja", avalikkuse kui ka ajakirjanduse huvid.
Eesti erastamisreeglitele on iseloomulik tugev salastamine. Nii tahab seadusandja. Sama iseloomulik on Eesti erastamisjuhtumitele see, et enamasti ei jää midagi saladuseks. See tundub olevat Erastamisagentuuri hästi varjatud ja alati avalikult tagasi lükatud tahe. Agentuuril on silmanähtavalt hõlpsam oma tööd teha, kui avalikkus (sh huvigrupid, investorid ja ajakirjandus) on piisavalt informeeritud.
Ehkki ka seekord ei saa kindlalt väita, et 19 investori nimekirja avaldamine oli agentuuri soov, on selge, et nimistu avalikustamine on Eesti Merelaevanduse erastamisel omamoodi katalüsaator. Konkursil osalejate ring on nimekirjaga piiratud ning nüüd teavad nii pakkujad kui ka "ringist" välja jäänud investorid, kellele saab teha koostööettepanekuid. Nii polegi õieti tähtis, kes nimekirja avalikkuse ette lükkas.
Eesti Merelaevandus on suur ettevõte ka rahvusvahelises mõõdus. Mullune 101,2 miljoni krooni suurune kasum annab kirvereeglit kasutades ettevõtte hinnaks 600-800 miljonit krooni. Arvestades, et riik erastab ettevõtte 108 miljoni krooni suuruse aktsiakapitali laiendamise teel - riigile jääb 30 protsenti ehk praegune aktsiakapital - tuleb välja käia vähemalt veerand miljardit krooni.
See on kõva pähkel üksi pureda ka välismaa investoritele, Eestist rääkimata. Juba on teada hulk erastamisel osalejaid, kes soovivad koos sobiva partneriga teha ühispakkumise.
Võimalikud variandid
Kõige avameelsem on seni olnud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), mille esindaja tunnistas Baltic News Service-ile, et EBRD eesmärk oli erastamiskonkursil osaledes teadvustada end kõigile registreerunud investoritele.
EBRD on hea partner, sest tegemist on usaldusväärse finantsinstitutsiooniga, mille osalus parandab oluliselt võimaliku konsortsiumi laenuvõimalusi.
üsna palju on pakkuda ka AS ESCO Holdingul, mille juhatuse esimees on praegune Eesti Merelaevanduse peadirektor Toivo Ninnas. Ninnase kogemus 2385 töötajaga ettevõtte juhtimisel on väljaspool kahtlust.
Samas on Eesti Merelaevandus tegelikult suur valdusfirma, sest kõik 47 laeva on omaette ettevõtted. Seda, millised on nende firmade lepingud, pandid, kohustused ja õiguslik ning varaline staatus, teab kõige täpsemalt just praegune juhtkond.
Pole ime, et Itaalia laia joonega suurärimees Ernesto Preatoni teatas, et esimese asjana Eesti Merelaevanduse omandamisel tuleb minna Ninnase ja teiste kompanii juhtide jutule.
Eesti Merelaevanduse reisilaevade poolt teab hästi Esimese Investeeringute AS-i esindaja Henn Ruubel, kes töötas pikka aega AS-i Hansatee finantsdirektorina. Eesti Merelaevandusele kuulub Tallinki kaubamärgi all tegutsevast Hansateest 45 protsenti.
Tuleb suurim erastamislahing
Ehkki Baltimaade juhtiv investeerimispank Hansa Investeeringud ning Tallinna võlakirjaemissiooni korraldanud rahvusvaheline investeerimispank Nomura International teatasid osavõtust erastamiskonkursil eraldi, tegutsevad nad koos kolmanda osaleja, Oü Arbonale kaudu. Eraldi osalemine jätab ometi ka varuvõimalusi. Varem ennustas äripäev, et Hansa Investeeringute partneriks saab hoopis EBRD.
Registreerunute seas on üheks favoriidiks peetud ka Balti Cresco Investeerimisgruppi. Cresco eelis on edukas osalemine samalaadsel Estonian Airi erastamiskonkursil.
Lisaks sellele seostab Eesti ajakirjandus Crescot visalt Taani laevandus- ja transpordihiiu A.P. Molleriga. Samas on Molleri grupp ise eitanud huvi Eesti Merelaevanduse vastu ning ka välisajakirjandus on seda oletust nimetanud valeks.
Piltlikult öeldes seisavad registreerunute ümber teises ringis mitu Eesti panka.
ühispakkumiste kujunemist mõjutavad ka võistupakkumise esimese etapi tingimused, millest Erastamisagentuur teatab osalejatele 60 päeva jooksul alates 3. oktoobrist.
