Meremehed ootavad ühiskonnalt suuremat tähelepanu
Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Lember ütles ETAle, et meremeestele pööratakse vähe tähelepanu juba seetõttu, et nende hulgas pole poliitikuid. "Ei saagi olla, sest nad sõidavad merd," nentis Lember. Tema sõnul on murettekitav, et sageli töötavad merendusvaldkonna küsimusi otsustavatel ametikohtadel hoopis teiste eluvaldkondade inimesed.
Eesti Laevaomanike Liidu ja Eesti Mereakadeemia tänane konverents kannab pealkirja "Globaliseerumine ja meremehed" seetõttu, et ka rahvusvaheline mereorganisatsioon on täna tähistatavale ülemaailmsele merepäevale andnud sellise nime.
Põhitugi globaliseerumisele ongi laevandus ja meremehed. Juba vanasti, kui veel kommunikatsioonivahendeid polnud, oli Lemberi sõnul ainuke infokandja meremees.
Praegugi liigub enamus maailma kaubavoogudest mandrite vahel meritsi, globaliseerumine on tagatud põhiliselt läbi meresõidu, selle alussambaks on meremees.
Suurem tähelepanu merendusele peaks avalduma läbi ettevõtlusvaldkonna toetamise ja rahvusvaheliste õigusaktide kiirema vastuvõtmise ka Eestis. Lemberi hinnangul arvestatakse Eestis nii riigieelarve kui erinevate tööplaanide koostamisel merendusvaldkonnaga väga loiult, Eesti on rahvusvahelise tööorganisatsiooni meremehi puudutavate konventsioonide ratifitseerimises maha jäänud. Esimesel iseseisvusperioodil ratifitseeriti neid Eestis seitse, Eesti oli 20-30. aastatel ses osas esirinnas, praegu on ratifitseeritud vaid üks, so isikutunnistusi puudutav konventsioon, ratifitseerimata on aga mitukümmend.
"Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ümberringi on teadvustanud endale laevanduse valdkonna subsideerimise vajaduse, et vältida odava tööjõuga laevanduse siia turule priviligeerivaks tulemist, viimane aeg on seda ka Eesti riigil teha," rääkis Lember. "Me jääme jalgu soomlastele ja rootslastele, kes on kehtestanud meremeestele maksusoodustused, et ettevõtlussektorit turgutada."
Hollandlased on teinud uuringu, et omamaise lipu all sõitva laevandusettevõtte 30protsendine kasv toob kaasa maapealse infrastruktuuri kasvu 70 protsendi ulatuses. Kogu muu infrastruktuur ja teenindusvaldkond maa peal selles osas elavneb, kokkuvõttes saab riik rohkem raha tagasi kui ta on laevandusettevõttele subsiidiumina algul maksnud, lausus Lember.
