Kuigi meremeeste kinnitusel ei käsitletud möödunud nädala teisipäeval toimunud kolme riigi ametiühingute kohtumisel palgateemat, levitas tööandjate keskliit pressiteadet “Ametiühingud õõnestavad Eesti laevanduse edu”.

Teates kritiseeritakse meremeeste väidetavat ühist seisukohta, mille järgi tuleks võrdsustada Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste tööjõukulud.

“Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on viimase poole aastaga Eestit tabanud nõudmiste maania, mis võib ühiskonna lisaks kõigele muule ka emotsionaalselt tasakaalust välja viia,” seisis kirjas.

Tõrjub süüdistusi

“Hetke seisuga me uue palganõude esitamist ei planeeri,” tõrjus süüdistusi Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees Kaia Vask, keda üllatas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi saadetud pöördumine.

Kriis omakorda kritiseeris ametiühingu võimet adekvaatselt suhelda: “Suuri sõnu tehakse kohe alguses, ehkki reaalset jõudu taga pole.” Enne koosolekut avaldas ametiühing teate, et koostöö kaugemaks eesmärgiks oleks tööjõuga seotud kulutuste võrdsustamine Läänemerel. Peamiselt oli koosoleku arutelu aga seotud Euroopa töönõukogu moodustamisega. Ka siin püüab ametiühing Kriisi hinnangul murda sisse lahtisest uksest: “Seadus näeb selle kogu moodustamist ette niikuinii.”

Ka Rootsi meremehi ühendava SEKO asepresidendi Tomas Abrahamssoni kinnitusel ei räägitud kohtumisel palkadest ning vähemalt Tallinki laevadel pole meremeeste palkade taseme ühtlustamine veel reaalne. “Loodan siiski, et viie aasta pärast on see võimalik,” ütles mees, viidates Eesti tööjõuturul toimuvatele arengutele.