Aare Uustalu
SEISUKOHT
Et taastada Eesti kui mereriik, tuleb kõigepealt - kui naeruväärne mõte ka ei oleks - õppida ujuma ja muidugi koostada riiklik logistikaprogramm.
Kurkse tragöödia juured peituvad kahjuks ka Eesti vildakas merepoliitikas. Pool sajandit võõrvõimu käivitas Eesti kui mereriigi hävitamise. Paraku pole taasiseseisvumine siin murrangut toonud ning kohati on taandareng süvenenud. Oma osa mängivad siin õgvendustega merepiiri kehtestamine, ookeanipüügi laevastiku hävitamine, ka Tallinna sadamate ületsentraliseeritud juhtimine, mis pidurdab vaba konkurentsi ja teiste sadamate arengut, samuti riikliku logistikaprogrammi puudumine ning merekatastri, merehariduse, aga ka elanikkonna ujumisoskuse eiramine.
Pärast RAS Logistika Maja likvideerimist püüavad logistikaga tegelda erihariduseta riigiametnikud ning teadusuuringuidki asendab kõrgepalgaliste ametnike arvamus. Valitsuse regionaalpoliitika prioriteetsus võib tegelikkuses jääda farsiks, kui sellega ei kaasne regionaallogistika ega transpordi infrastruktuuri arendamine. Kõrgetasemelist logistikat vajavad kõik majandusharud, eelkõige aga kaitsejõud, päästeteenistus ja korrakaitse. Logistika on leidnud koha kaitseministri pateetilises sõnavaras, paraku andis Kurkses toimunu kaitsejõudude logistilisele valmisolekule hindeks nulli.
Vanas Roomas loeti harimatuks neid, kes ei osanud lugeda ega ujuda. Kõrgetel võimukandjatel oleks otstarbekas tutvuda julgestuslogistika elementaartõdedega kui mitte kohe, siis vähemalt tuleva aasta Väikese väina ujumisel (tänavu oli nimetatud 2,3 km pikkuse ujumisdistantsi noorim osavõtja 10-aastane Anu Olvik, aeg 55.59, ning vanim 67-aastane Karin Laine, 1.01.28).
Paraku upub Eestis igal aastal ligi 150 inimest. Seega tuleb meil hakata väärtustama kehalist vormisolekut ja ujumisoskust. On vaja, et põhikooli lõpetaja omandaks ujumis-, ka sukeldumis- ja vetelpäästeoskuse.
Valitsusliitu kuuluva Koonderakonna programmis on öeldud, et "elu ja tervise nimel peame vajalikuks ujumisoskuse ja enesekaitse omandamist". Miks seda programmi siis ellu ei viida? Rahaga siin koonerdada ei tohi. Saksamaal finantseerivad sporti koguni üheksa ministeeriumi, lõviosa rahast tuleb sise- ja kaitseministeeriumilt. USA-s, Kanadas ja Lääne-Euroopa riikides on ujumine harrastatavamaid spordialasid. Seejuures on USA-s üle miljoni ujumisbasseini. Nõrga ujumisoskusega meil Euroopa Liitu ega NATO-sse asja ei tohiks olla. Ujumine peab Eestis saama prioriteetseks spordialaks ning finantseerimine tuleks ette näha kaitse- või siseministeeriumi eelarvest.
