Mereteadlane Leigeri tulevikust: kõige raskem navigeerimise takistus on ikkagi Rukkikanal

Leigeri kapteni Hanno Naaberi sõnul kannatab parvlaev maksimaalselt 2,5 meetri kõrgust lainet. Seetõttu päris Ärileht Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadurilt Tarmo Kõutsilt, kui kõrged lained võivad Leigerit Väinamerel oodata. Leiger võib kõige suuremat vatti saada mitte Väinamere lainetes, vaid Rukkikanalis, arvab Kõuts.

"Väinemeri on suhteliselt suletud, väga kõrget lainetust seal ei esine. Samas on vahemaa Rohuküla ja Heltermaa vahel ikkagi oma 30 kilomeetrit ja kuidas selle keskel olud täpselt on, ei ole teada muust, kui laevameeste kogemustest.

Lainetust mõõdetakse Rohuküla ja Heltermaa sadamate lähistel. Samas on nii, et sadama lähistel on laine juba madalam kui keset merd. Laevu mõjutab ja neid projekteeritakse olulise lainekõrguse alusel.

Suurem on laine piki Väinamerd puhuva tuulega ehk loode ja põhja vahelt ja kagu-lõuna kandist. Selliste olukordade sageduse kohta praegu ei oska täpselt öelda, väga sagedased sellised olud ei ole ja pigem on tuul tugevam sügiskuudel.

Ise hindan kõige raskemaks navigatsiooni takistuseks Rohuküla-Heltermaa liinil ikkagi Rukkikanalit, kuna see on kitsas ja seal püsimine nõuab laevajuhilt tähelepanu, eriti madala veega. Nii tuul (laeva purjepind, konkreetne tuulesuund), kui laine mõjutavad seal laeva liikumist. Oluline on ka laeva juhitavus, kiirus.

Rukkikanal asub umbes siin:

Eks praktika näitab nüüd kõige paremini, kuidas Leigeril hakkab minema. Üks madalam koht on ka Heltermaa juures. Kokkuvõtteks hindangi Rukkikanalis navigeerimist olulisemaks küsimuseks (mõjud - tuul, meretase, lainetus) üldistest lainekõrgusest tingitud probleemidest," selgitab mereteadlane.