Meretramm Kopli poolsaarele? Põhja-Tallinna liiklusprobleemidele pakutakse kaht ootamatut lahendust
Eile kirjutas Ärileht, et Kopli liinide arendaja sai ootamatult juurde ehitusmahtu ning mitmes etapis toimuv arendus on suurem kui varem arvati (loe lugu siit). Kohalikel inimestel on sellega seoses suur mure - mis saab Põhja-Tallinna niigi umbes liiklusest? Linnaosa vanema sõnul on kaalumisel ka kaks väga põnevat plaani.
Sel nädalal toimus Niine tänaval, Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ruumes koosolek, kus tutvustati linnaosa üldplaneeringu nägemust. Üldplaneering on juba 14 aastat vastu võtmata. Juba see on iseenesest kurioosne juhtum. Koosolekul tundis kohalike inimeste esindaja, Kopli seltsi juht Tiia-Liis Jürgenson muret liikluskoormuse kasvu üle. Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerija Mihkel Kõrvits tõdes, et on tõesti halb, kui kinnisvara arendatakse ilma teedevõrku korda tegemata. Sinnapaika see teema aga jäigi. Kiire oli. Tiia-Liis Jürgensonile jäi kogu kohtumisest trööstitu mulje. Kodanikele vastuste andmise asemel paluti küsimused esitada kirjalikult.
„Teede kohta ei osatud midagi öelda," oli Kopli Seltsi juht nördinud.
Jürgenson lisab, et kuna liinide juurde on plaanis luua ka avalik rand, siis võib ette kujutada, mida see liikluskoormusele lisab. „Ja nad ehitavad rannahoone ehituskeeluvööndisse," toob ta välja. Arendaja on tõesti palunud linnal muuta Tallinna üldplaneeringut, et sealse ranna ehituskeeluvööndit vähendada. „Tundub, et linn mõtleb liinide puhul väga palju arendaja heaolule, aga kohalike elanike omale mitte," ütles Jürgenson.
Linnavalitsus tegeleb
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid täpsustab esmalt, et väga suurt kohalike inimeste muret liikluse pärast seoses uute arendustega ei ole nad siiamaani täheldanud.
„Õigupoolest väljendab oma muret häälekalt üks kohalik elanik, kes ka sel korral ajakirjanduse poole pöördus. Aga loomulikult on kõik need teemad olulised ja linn tegelebki usinasti nende lahendamisega," alustab Järvelaid.
Järvelaidi sõnul on selge, et tulevikust rääkides ei saa linna arengule pidurit panna.
„Tallinn on meie pealinn ja uute arenduste tekkimine, gentrifikatsioon, endiste mereäärsete tööstusalade kasutusele võtmine on loomulikud protsessid."
Areng toimub etapiviisiliselt
Järvelaid ütleb ka, et uute arenduste iga etapi realiseerimine seotakse avalike teenuste väljaehitamisega ning liikumisviiside osakaalude muutumisega. Näiteks hetkel käib Sitsi-Kopli-Tööstuse-Paljassaare ristmiku rekonstrueermine, mille tulemusena saab nimetatud ristmik valgusfooride lahendused, mis kindlasti suurendab ristmiku läbilaskevõimet. Samuti saab olema mugavam ja ohutum teha pöörde tegemist Tööstuse tänavalt Kopli ja Sitsi tänavale.
Olulisemad uued suuremate arengualadega seotud teed on aga uus tänavavõrk Paljasaare ja Hundipea sadamate arengualadel ja Paavli ärikvartalit toetav tänavavõrk. On mõeldud ka mitmetasandilistest ristmikutest - Sitsimäe puhul on räägitud isegi raudteeviaduktist.
„Väide, et linn istub käed rüpes ja ei tee midagi, ei vasta pehmelt öeldes tõele," ütleb linnaosa vanem.
Kas reaalsed või ulmelised plaanid?
Järvelaidi sõnul ei soovita kindlasti autojuhte kiusata, aga rääkima peab ühistranspordi arendamisest, seegi on paratamatus. Üldplaneering seabki tema sõnul eesmärgiks suurendada ühistranspordi teenuse kättesaadavust ja kasutatavust. Arvesse peab seejuures võtma nii olemasolevate piirkondade muutunud vajadused kui ka uute arengualade vajadused. Näiteks trammiliini ühendused Paljassaarde, Stroomi randa, reisisadamasse, lennujaama.
„On vägagi reaalne idee käivitada reisirongiliiklus, mis ühendaks Kopli poolsaare arendusalad kesklinnaga ning Ülemiste piirkonnaga. Kusjuures vajalik infrastruktuur on suures osas olemas. Arvestades mereäärsete arenduste arenguga, tuleb tõsiselt kaaluda nö meretrammide käiku laskmist," avaldab linnaosa vanem.
