Merkeli ja Putini salaplaan Ukrainaga: maa gaasi vastu
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Venemaa presidendi Vladimir Putini salaplaan kannab kahte peamist eesmärki: stabiliseerida Ukraina piirid ning tagada finantsprobleemidesse langenud riigile tugev majanduslik turgutus gaasitarneid tagava lepinguga, kirjutab Briti ajaleht The Independent.
Ajaleht kirjutab läbirääkimistega kursis oleva allika sõnadele tuginedes, et plaani kohaselt peaksid lääneriigid tunnistama Krimmi iseseisvust ning andma heakskiidu selle annekteerimisele Venemaa poolt.
Stabiliseerimisplaani esimene osa näeb ette, et Venemaa lõpetab Ida-Ukraina separatistlike grupeeringute toetamise.
Samal ajal peab Ukraina president lubama, et riik ei liitu NATOga. Vastutasuks ei sekku Putin Ukraina ja Euroopa Liidu kaubanduslepetesse.
Plaani teise osana pakutakse Ukrainale uut pikaajalist lepet Venemaa gaasimonopoliga Gazprom, mis tagaks Ukrainale varustuskindluse ning mõistliku hinna. Praegu Ukrainal gaasilepingut ei ole, gaasitarned on vähesed ning tõenäoliselt lõpevad enne talve, mis tähendaks riigi jaoks majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi.
Kokkulepe näeb ette, et Venemaa kompenseerib Ukrainale miljardi dollari mahus Krimmis ning Sevastoopoli sadamas saamata jäänud renditulusid.
Ajaleht kirjutab, et Merkeli rahuplaan sai Malaisia lennuki allatulistamisega tõsise hoobi, kuid läbirääkimistel osalevate allikate kinnitusel on ettepanek siiski jätkuvalt laual. "Saksamaa rahuplaan on jätkuvalt laual ja see on ka ainus arutlusel olev kava. MH17 katastroof peatas läbirääkimised, kuid need taastatakse pärast katastroofipõhjuste väljaselgitamist," kinnitasid allikad.
Briti välisministeeriumi pressiesindaja lausus ajalehele, et neil ei ole läbirääkimiste kohta teavet. Samas pidas ta väga ebatõenäoliseks, et Suurbritannia ning USA nõustuksid tunnustama Venemaa kontrolli Krimmi üle.
Ajaleht märgib, et Ukraina kriisi lahendamine on sakslastele väga oluline, sest Venemaa on riigi suurim kaubanduspartner. Merkeli valitsemisajal on need sidemed veelgi tihenenud ning kuni Malaisia lennuki allatulistamiseni oli liidukantsleri juhitud valitsus nii majandluslikel kui diplomaatilistel põhjustel Venemaa suhtes karmimate sanktsioonide rakendamise vastu.
Tugevad kaubandussidemed on ka põhjus, miks Merkelist on saanud Euroopa Liidu ning Venemaa tihedamate suhtete vajalikkuse eestkõneleja. "See on Merkeli tehing. Tema ajab asju otse Putiniga. Ta peab selle olukorra lahendama, sest keegi ei ole huvitatud Ukraina pingetest ega ka Venemaa isolatsiooni jätmisest. Keegi ei taha uut külma sõda," lausus üks läbirääkimistele lähedalseisev isik The Independentile.
Venemaa on Euroopa Liidu suuruselt kolmas kaubanduspartner ning mullu ulatus tehingute maht 460 miljardi dollarini, mistõttu viimane Venemaa isikute ning pankade vastu suunatud sanktsioonidelaine annab Euroopa riikidele tugeva hoobi. Eriti Saksamaale, kuid ka Londoni panganduskeskusele.
Gazpromiga uute gaasiläbirääkimiste võtmeisikuks hinnatakse Ukraina üht rikkamat ärimeest Dmitri Firtaši. Just tema pidas läbirääkimisi ka Ukraina ja Venemaa esimese, 2006.-2009. aasta suure gaasilepingu üle.
