„Oli keeruline aasta, mil vaatamata aktiivsele elamuehitusele Baltimaade pealinnades ei toimunud kasvu ehitusturul tervikuna ning mitmendat aastat on madalseisus ka riiklikud investeeringud infrastruktuuri objektidesse. Meie infrastruktuuri ehitusvaldkonna tegevusmaht jäi 2016. aastal selgelt alla ootuste. Sellises turusituatsioonis pakutakse kulude katmise nimel hangetel väga madalaid hindu ja ehitusturul tervikuna insenerrajatiste ehitusvõimekus ei arene. Tänu kasvule elamuarenduse ja eratellijatele hoonete ehituse valdkonnas suutsime hoida müügitulu mullusel tasemel, samas ei saa me rahule jääda ehitusvaldkonna kasumlikkusega,“ ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.

„Hoonete ehitushangetel on jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, mis viib marginaalid äärmiselt õhukeseks ja nii peatöövõtjad kui tellijad võtavad suuri riske. Järjest olulisem on efektiivsus ja lepinguliste riskide maandamine. 2016. aasta tulemusi mõjutas ka asjaolu, et mitme suure objekti ehitustööde käivitumine viibis ja saime nendega aktiivselt jätkata alles aasta lõpus.“

„Jätkame strateegiat kasvada väljaspool Eestit – kui täna on väljaspool Eestit ligikaudu 1/3 me ärist, siis liigume selles suunas, et tulevikus oleks selle osakaal pool meie ärist. Kuigi 2016. aastal Lätis ja Leedus teenitud ehitusvaldkonna müügitulu on mullusega võrreldes mõnevõrra langenud ja seda tulenevalt üksikute suurte objektide valmimisest 2015. aasta lõpus, oleme seal järk-järgult oma võimekust ja positsiooni peatöövõtu turul tugevdanud. Lätis oleme konkurentsis enamikel nii era- kui riigisektori hangetel, Leedus on meil suurim turuosa rahvusvaheliste tellijate seas ja plaanime tulevikus aktiivsemalt osaleda ka riigihangetel. Norras on pikaajaline eesmärk ehitada üles võimekus suuremate objektide ehituseks ja võita tellijate usaldus kohaliku ettevõttena tegutsedes,“ kommenteeris Trink.

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit, puhaskasum 6,1 miljonit, kasum enne makse 7,3 miljonit eurot. Neljanda kvartali müügitulu oli 78,6 miljonit, puhaskasum 1,4 miljonit, kasum enne makse 1,6 miljonit eurot.

2016. aastal sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 202,4 miljonit eurot, neljandas kvartalis 61,9 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 269,6 miljonit eurot.

Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Telia peakontor WoHo kvartalis ja lennujaama trammiliin, Riia rahvusvahelise lennujaama reisijate terminal ja Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks Vilniuses.

„Kinnisvaraarendus on meile jätkuvalt oluline äri, moodustades 2016. aastal ligi 30% kontserni müügitulust. 2016. aastal investeerisime elamuarenduse valdkonda kokku ligi 73 miljonit, sealhulgas 53,6 miljonit korterite ehitusse ning 19,1 miljonit eurot uutesse kinnistutesse korteriarenduse pikaajalise strateegia kindlustamise eesmärgil. Neljandas kvartalis soetasime uued kinnistud nii Tallinna kui Vilniuse kesklinnas. Tallinna ja Vilniuse korteriturg on jätkuvalt heas seisus, Riia ei ole veel saavutanud oodatud aktiivsust, ent oleme seal nõudluse kasvuks suhteliselt hästi positsioneeritud. Kokkuvõttes võime korterite müügi tulemustega rahule jääda ning korteriostjad usaldavad ja väärtustavad jätkuvalt Merko brändi elukeskkonna ja korterite arendaja, ehitaja ja müüjana,“ kommenteeris Trink.

Sõltuvalt turu arengutest plaanib Merko tänavu Balti riikides alustada kokku ligikaudu 650–700 uue korteri ehitusega ja investeerida nii töösolevatesse projektidesse kui tänavu käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot.

2016. aastal müüs kontsern 493 korterit kogumaksumusega 56,6 miljonit eurot võrreldes 2015. aastal müüdud 403 korteri ja 61,4 miljoni euroga (summad käibemaksuta).

Neljandas kvartalis müüdi 225 korterit kogumaksumusega 27 miljonit eurot (käibemaksuta). 2016. aastal alustas Merko 344 korteri ehitusega, millele lisanduvad 2017. aasta alguses käivitatud Galiezers ja Rinktines projektid kokku 216 korteriga.

Suuremate arendusprojektidena on Merkol Tallinnas ehituses Tartu mnt 52, Noblessneri kodusadama ja Paepargi kortermajad, Riias Skanstes Parks ja Gaiļezers ja Vilniuses Rinktines Urban.

Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%.

„Oleme teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle meie kehtiva dividendipoliitika määra, arvestades 2016. aasta omakapitali tootluse taset, kontserni investeerimisvõimekust ja ehitusturu kasvuperspektiive. Me ei ole siiski kaotanud lootust, et insenerehituse hangete mahud tulevikus kasvavad, kuid ehituseni jõuavad need objektid ilmselt alates 2017. aasta teisest poolest või hiljem,“ lisas Trink.