Ettevõtte puhaskasum kasvas 7,3 protsenti, 1,1 miljoni euroni.

Esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid kogumahus 22 miljonit eurot ja ehituslepingute portfell oli 292 miljonit eurot.

„Arvestades meie olemasolevate ehituslepingute mahtu ja töös olevaid suurobjekte, oli kontserni müügitulu kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ootuspärane. Enim kasvas müügitulu Lätis ning väljaspool Eestit teostatud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis suurem kui Eestis,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.

„Esimeses kvartalis jätkusid eelmise aasta trendid ehitusturul: surve sisendhindade kasvule ja ehitusressursi piiratud kättesaadavus. Ehituse väärtusahelas toimub riskide nihutamine osapoolte vahel, mis mõjutab teiste seas ka ehituse peatöövõtu-ettevõtteid ja lõppkokkuvõttes tellijaid,” lisas Andres Trink. “Kuigi eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitusmahud kasvasid ja ehitusteenuse kasumlikkus paranes, siis tervikuna tellijale ehitamise valdkonna kogutulemusega me rahul ei ole. Otsime jätkuvalt suuremat efektiivsust nii projektijuhtimises kui kulude poolel ning optimaalsemat riski ja tulu suhet, ent mitte ehituskvaliteedi arvelt. Ühe kvartaliga siin suurt muutust ei too, aga pelgalt ehitusmahtude kasv ei ole eesmärk omaette.“

Esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Tallinki büroohoone, Viimsi riigigümnaasium ja Toom-Kuninga 21 korterelamu. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z‑Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall; Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Neringa Hotel, Philip Morrise tehas ning Rinktines Urban ja Basteja Life arendusprojektid. Norras olid esimese kvartali suuremaks töös olevaks objektiks Akersgata 8 büroohoone renoveerimine ja ümberehitus Oslos.