Merko juhid ei ole arengutega rahul: suured objektid käivituvad aeglaselt ja riiklike tellimusi ei ole

 (15)
Merko juhid ei ole arengutega rahul: suured objektid käivituvad aeglaselt ja riiklike tellimusi ei ole
Andres Trink.Foto: Priit Simson

Merko Ehituse 2016. aasta esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit ja kasum enne makse 300 000 eurot. Ettevõtte teatel keskendutakse jätkuvalt eratellijatele ja kinnisvaraarendusele, viimase müügitulu osakaal tõusis esimeses kvartalis 42 protsendini kontserni kogutuludest.

Esimeses kvartalis müüs Merko 101 korterit võrreldes mullu sama perioodi 62 korteriga, märkis ettevõte oma esimese kvartali majandustulemusi kommenteerides.

„Baltimaade ehitusturu viimase aja arengutest tingituna ei saa esimese kvartali tulemustega kahjuks rahul olla. Madalseisus on insenerrajatiste ehitusmahud, mille puudumine on mõjutanud kasumlikkust ning riiklikud tellimused üldiselt,"ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Kui 2014. aasta lõpus moodustasid riiklikud tellimused Merko portfellist ligi poole, siis täna vaid 20 protsenti. „Esimese kvartali tulemustele avaldas mõju ka mitme suurema objekti plaanitust aeglasem ehituse käivitumine, seda tulenevalt projektlahenduste muudatustest ja kooskõlastuste venimisest,“ lisas Trink.

Merko eesmärk on jätkuvalt tugevdada oma positsiooni ehituse peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara turul Lätis ja Leedus, kus sarnaselt Eestiga on avaliku sektori tellimusi hetkel vähe ja erasektori ärikinnisvara projektide realiseerimine võtab kaua aega ehk sel aastal tuleb nii-öelda purjetada vastutuules.

"Esimeses kvartalis soetasime enamusosaluse Norra ehitusettevõttes eesmärgiga luua alus Norra ehitusturul tegutsemiseks. Oleme plaanipäraselt jätkanud investeeringuid kinnisvaraarendusse ning korterite müügitulemused on rahuldavad kõigis kolmes Balti pealinnas. Loodame, et sarnaselt Vilniusele ja Tallinnale aktiveerub ka Riia korteriturg, kus Balti suurima linna kohta on viimastel aastatel uute korterite pakkumist selgelt liiga vähe," selgitas Trink.

Ta lisas, et kinnisvaraarenduse segmendi müügitulu moodustas esimeses kvartalis esmakordselt üle 40% kontserni kogutuludest, mis sisaldab ka kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müüki.

Müüdi 101 korterit, enam kui 500 uue korteri ehitus

Merko müüs esimeses kvartalis 101 korterit kogumaksumusega 11,4 miljonit eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 3 kuuga müüdud 62 korteriga. Esimeses kvartalis käivitas Merko Tallinnas Paepargi teise tornmaja ning Tartus Kaupmehe projekti viimase kortermaja ehituse.

„Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning sarnaselt eelmisele aastale plaanime 2016. aastal alustada enam kui 500 uue korteri ehitusega,“ kommenteeris Trink.

Kontserni esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, mis sisaldab mittestrateegiliste kinnistute müüki. Ettevõtte esimese kvartali EBITDA oli 1,2 miljonit, kasum enne makse 300 000 eurot ning puhaskasum 100 000 eurot.

2016. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,4 miljonit eurot, sealhulgas Bauhaus Rocca al Mare kaubamaja ning Tallink tennisekeskus. Selle aasta märtsi lõpu seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 243,5 miljonit eurot.

Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Maakri Kvartali, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Lennujaama trammiliini projekteerimis- ja ehitustööd. Lätis ja Leedus on suuremates töösolevateks objektideks Riia lennujaama reisijate terminal, Kauno Algirdo elu- ja ärikvartal ning Narbuto 5 büroohoone.

AS Merko Ehitus hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2015. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 791 inimesele ning ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 251 miljonit eurot.