Merko juht: korterite madalad hinnad pärsivad ehitustegevust
„Sisendhindade kiire kasv mõjutab ehitusturu kujunemist 2011. aastal. Vahepeal hoogsalt arenenud korteriturg jääb ilmselt tänavu vaiksemaks, kui veel pool aastat tagasi tundus,” ütles Roben pressiteenistuse vahendusel.
„Korterite ehitushinnad on kuue kuu jooksul tõusnud kohati kuni kolmkümmend protsenti, samal ajal müügihinnad pole praktiliselt muutunud,” lisas ta.
Suurimaks probleemiks Eesti ehitusturul on Robeni sõnul endiselt maksumaksja raha eest korraldatavad hanked, nende kvaliteet ja jätkuvad „minemajalutamised.“
„Selliseid projekte, kus ehitajal oleks majanduslikult kasulik poole pealt lahkuda on kõigil ettevõtetel, kuid kõik seda JOKK võimalust ei kasuta,“ jätkas ta.
Roben tõi välja Porkuni kooli ehituse näite, kus Merko sai objekti lõpuniehitamisega ligi 1,3 miljonit eurot ehk 20 miljonit krooni kahju.
„Meie pakkumine oli omas ajas piiripealne, soov võita selgelt üle piiri, sisendhindade kasv ehitusperioodil väga suur ja tulemuseks oli ainuüksi ühe objekti puhul hiigelkahjum. Aga me tegime selle töö lõpuni,” lisas ta.
Robeni sõnul saavad ehitusfirmad täna enamuse töödest riiklikelt tellijatelt, kes tajuvad ehitajate keerulist olukorda ja saavad seeläbi muuta hankedokumendid vägagi tellija keskseks.
„Tihtilugu on õigused ja kohustused proportsioonist väljas. Riskid üritab tellija suruda ehitajale, olgu need siis tulenevalt puudulikust projektdokumentatsioonist või energia, metalli, bituumeni ja kütuse prognoosimatult tõusvast hinnast. Olen siin nõus Ehitusettevõtjate Liidu positsiooniga, et hangete ettevalmistus ja kvaliteet on kasvav mure ja sealt saavad paljud hilisemad probleemid tegelikult alguse,“ jätkas ta.
Möödunud aastat võib Robeni sõnul pidada murdeliseks ka selles osas, et Eesti turule sisenesid väga agressiivselt Läti ehitusfirmad.
