Merko juht: riiklikest investeeringutest on juttu palju, aga tegusid vähe

 (26)
Andres Trink
Andres Trink.Foto: Tiit Blaat

Koroonakriisi tagajärjel toimub ehitusturul langus ja konkurents tiheneb. Juttu majanduslangust tasakaalustavatest riiklikest investeeringutest on palju, aga tegusid vähe, tõdeb novembri alguses 30.sünnipäeva tähistava Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Andres Trink.

30 aastat on Eestis ettevõtte jaoks väärikas vanus. Paljud ehitusfirmad on selle aja jooksul turult kadunud. Mis on Merko arengu alustalad, et nii kaua olete edukalt tegutsenud?

Kõige tähtsam on, et meid usaldatakse. Nii töötajad, tellijad kui koostööpartnerid. Oleme vähem rääkinud ja rohkem tegelenud igapäevatööga, sest usaldust saab luua vaid pikaajalise töö tulemusena.

Samuti oleme ettevõttena sundinud end pidevalt edasi arenema, et mitte mugavustsooni jääda. Oleme püüdnud õiget suunda tabada enne teisi ja kui see pole õnnestunud, siis oleme vähemalt reageerinud, et mitte maha jääda. Ju me siis oleme suhteliselt vähem vigu teinud ja natuke õnne on meil ka olnud.

Oleme 30 aastat tegutsenud korterite arenduse valdkonnas ja loonud usaldusväärse brändi, millega seondub ehituskvaliteet, kindel garantii, kaasaegsed lahendused ja hea elukeskkond.

Loomulikult on saab kõike seda ellu viia ainult tublide inimestega, kelle seas on nii pikaajalisi merkolasi kui ka noori teraseid insenere, ehitusjuhte ja tugiüksuste spetsialiste. Oleme suutnud läbi aastate hoida ja edasi arendada ettevõtte väärtusi ja kultuuri, mis toetab meie konkurentsivõimet.

Seotud lood:

Merkot hinnatakse Eesti ehituse lipulaevaks. Kas see tiitel on olnud eesmärk omaette või tulnud igapäevase töö tulemusena.

Tiitlite nimel me ei pinguta, need on pigem järjepideva töö, pühendumise ja väikese vedamise tulemus. Eestis on ka teisi väga tugevaid ehitusettevõtteid, kellest meie eristume ka selle poolest, et ligi pool meie ärist on viimastel aastatel olnud väljaspool Eestit. Seega, olles Eesti ehitusettevõte, võib meid täna nimetada ka regionaalseks ehitus- ja kinnisvaraarenduse kontserniks.

Millised on olnud ettevõtte kõige raskemad hetked?

Keeruline oli eelmise majanduskriisi perioodil. Keegi ei osanud hinnata, kui kaua madalseis ehitus- ja kinnisvaraturul kestab. Tuli üle vaadata töötajate palgatingimused. Tagantjärgi vaadates toimus kriisist väljumine siiski kardetust kiiremini.

Samuti on rasked hetked siis, kui mõni ehitusobjekt langeb kahjumisse ning kahjuks tuleb seda ehituses ette. Ka selle aasta kevadel läks majandus lukku. Selles olukorras hindasime kiiresti riske ja panime uued arendused kolmeks kuuks pausile, samas pidime tegema plaane, kuidas hakkama saada, kui turg pikemaks ajaks ära kukub. Müük on küll veidi langenud, aga ostjad usaldavad meid jätkuvalt, mis annab kindluse käivitada uusi arendusprojekte.

Millal on olnud kõrgaeg ning on saanud kergemalt hingata?

Ettevõtte elus ei tule midagi iseenesest, kõik on inimeste professionaalse töö ja tehtud otsuste tulemus. Tegutseda tuleb nii parema kui halvema majandusliku konjunktuuri tingimustes. Vaadates Merko ajaloolisi finantsnäitajaid, võib ehk öelda, et kõrgaeg oli eelmisele majanduskriisile eelnenud periood ehk aastatel 2004-2007, kuna siis kasvas kinnisvaraturg meeletu kiirusega ja selle kasvu laineharjal purjetas ka Merko. Kui pärituul vaibus, siis suur osa ettevõtteid kadus, Merko jäi. Mõistagi on parim stabiilne majanduskeskkond, kus jagub nii tellimusi kui töö tegijaid.

Kuidas maadevahetuse kohtuprotsess ettevõtet mõjutas?

Eks see pani inimestele täiendavat survet peale ja rõõmu kindlasti ei valmistanud. Aga suutsime keskenduda oma põhitegevusele ja ettevõtet edasi arendada. Kohtuprotsessi tagajärjel otsustasid omanikud aga peatada suuremad laienemisplaanid ning müüsime mõned tütarettevõtted juhtidele, et nende äritegevus saaks vähem mõjutatud.

Milline on praegune seis ehitusturul? Konjunktuurinstituudi viimasest ülevaatest selgus, et lepingute portfell on ehitusettevõtetel lühenenud ning ollakse ebakindlamad. Kas tunnetate seda ka Merkos?

Lähiaastate väljavaated ehitusturul kasvu ei näita. Kasv saab tulla eelkõige riiklikest investeeringutest, ent nende projektide ettevalmistus on väga pikk ja ehituseni jõudmise aeg ebaselge. Juttu majanduslangust tasakaalustavatest riiklikest investeeringutest on palju, aga tegusid vähe. Praegu on väga palju määramatust ka erasektori nõudluse ja ehituse sisendhindade osas. Ebakindluse perioodil tuleb säilitada likviidust, hoida kulud madalal ja silmad lahti.

Kas ilma välistööjõuta on võimalik ehitussektoris hakkama saada?

Tänapäeva maailmas on raske ette kujutada efektiivset majandamist ilma kapitali ja tööjõu piiriülese liikumiseta. See on ilmselt võimalik, aga mitte efektiivne. Välistööjõud aitab lahendada ressursipuudust nõudluse kasvu perioodil. Ilma selleta lähevad kulud üles ja kvaliteet langeb ning sellest ei võida mitte keegi.

Ehitusteenus on osa majandusest kui tervikust ja sõltub tellimustest ning toote lõpphinnast. Kui kulud tõusevad, aga müügihind mitte, siis ei ole majandamine jätkusuutlik. Näiteks keskmine palk on viimase 7-8 aastaga kasvanud nominaalselt üle 50%, aga Tallinna kesklinna büroo üürihinnad ei ole samal perioodil sisuliselt muutunud.

Kindlasti on ehitussektoris veel palju efektiivsusvaru, sest tegu on äärmiselt killustunud majandusharuga. Sellest on enamus ehitusettevõtteid ka ammu aru saanud ja tegelevad väga tõsiselt protsesside parandamise, digiltaliseerimise ja teadmiste arendamisega. Nii et välistööjõud on vaid osa võrrandist, aga siiski väga oluline. Ja see ei ole ainult ehitussektori teema, sama on ITs ja muudes valdkondades, kus lihtsalt ei jätku kohalikku tööjõudu ja spetsialiste.

Kuidas tulevikku vaatate? Millised on peamised väljakutsed?

Lühemas perspektiivis näeme ehitusturul langust ja konkurentsi tihenemist seoses koroonakriisi tagajärgedega. Pikemas perspektiivis tuleb aru saada, kuidas majanduses ja ühiskonnas toimuvad muutused meie äri mõjutavad ja selleks valmis olla. Muutuste tempo on kiire ja kes loorberitele puhkama jääb, see kaotab konkurentsis.

Meie arendame kortereid ja pakume kvaliteetset ehitusteenust aga edasi, et luua meie inimestele head elukeskkonda tulevikuks. Inimesed vajavad endiselt uusi kodusid, koole ja haiglaid, äri- ja tööstushooneid, turvalisi maanteid, kindlat elektrivarustust ja kvaliteetset joogivett.

Millised on Merko sponsorluspõhimõtted. Kodulehel kirjutate, et keskendute kolmele valkonnale. Miks just selline valik ja mida konkreetselt toetate? Kas suusatamise dopinguskandaal muutis toetuspõhimõtteid? Tegi ettevaatlikumaks või pani asju ümber otsustama?

Et Eestis puudub ettevõtete tulumaks, oleme pidanud õigeks ise ühiskonnale rohkem tagasi anda kui võib-olla tavaks on. Olenevalt ideedest, võimalustest ja kasumist oleme panustanud 3-5% kontserni kalendriaasta kasumist, seda kas ettevõtte poolt või enamusaktsionärid otse saadud dividendidest. 30 aasta jooksul on Merko kontserni ettevõtted ja enamusaktsionärid panustanud heategevusse ning toetanud sporti, kultuuri ja haridust kokku 19 miljoni euroga.

Sponsorluses keskendume kolmele valdkonnale ehk sport ja liikumine, haridus ja kultuur. Konkreetsed projektid on kujunenud välja aegade jooksul ning väärtustame ka sponsorluses järjepidevust ja professionaalseid partnereid.

Merko suurimaks toetusprojektiks on 2005. aastal koos Swedbanki ja Eesti Energiaga algatatud Eesti Terviserajad. Projekti eesmärk on korrastada ja arendada Eestimaa liikumis- ja spordirajad, et kindlustada looduses aastaringse ja tasuta aktiivse liikumisvõimaluse kättesaadavus võimalikult paljudele eestimaalastele ning populariseerida sportlikke eluviise. 15 aastaga oleme rajanud üle Eesti 116 terviserada ja 1110 km liikumisradasid. Sihtasutus on toiminud n-ö katalüsaatorina: aastatel 2005-2019 on SA oma asutajate investeerinud toel terviseradade arendamisse 5,1 miljonit eurot ning samal perioodi koguinvesteering (hõlmab lisaks SA Eesti Terviserajad vahenditele ka riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid ning Euroopa Liidult saadud toetusi) võrgustiku arendamisse ulatub 51 miljoni euroni. Sihtasutuse eesmärk on suurendada terviseradade uute kasutajate arvu ning tõsta Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu (kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid). Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mida Eesti Terviserajad päris üksi saavutada ei saa - vaja on kogu ühiskonna, kõigi inimeste panust, aga ka riiklikku tuge.

Merko on ka pikaaegne Eesti Tennise Liidu kuldsponsor ning tänavu suvel õnnestus meil võõrustada Tallinnas Eesti- Läti maavõistlust, kus osalesid mõlema riigi tippmängijad.

Merko toetas aastakümneid Eesti suusatamist ning meil on väga kahju, et asjad läksid nii nagu nad läksid ning 2019. aastal lõpetasime suusatamise toetamise.

Merko koostöö Eesti Kunstimuuseumiga algas 2001. aastal, mil aitasime rajada Niguliste Hõbedakambri, kus eksponeeritakse väärikalt kõige vanemat ja hinnalisemat osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Meie koostöö muuseumiga tihenes veelgi 2005. aastal, mil ehitasime KUMU hoone. Aastate jooksul oleme toetanud erinevate näituste korraldamist ja raamatute väljaandmist, kunstiajaloo tippteoste soetamist ja restaureerimist. Viimastel aastal on pikaajalise koostöö tulemusel valminud Niguliste kirikus asuva Rode altari konserveerimine 2016. aastal ning uus ja kaasaegne eksponeerimislahendus Niguliste Muuseumis asuvale kuulsale Lübecki meistrile Bernt Notkele omistatud teosele "Surmatants" 2019. aastal. Täna on meil töös Niguliste kiriku tornilift, mis tagaks kauni linnavaate nautimise kõikidele muuseumikülastajatele, teiste seas ka erivajadustega inimestele. Merko osaleb projektis nii sisulise konsultandi kui toetajana.

Erialahariduse edendamiseks ja väljaõppinud järelkasvu kindlustamiseks oleme 2007. aastast alates teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, kus toetame omanimeliste stipendiumidega üliõpilasi ja õppejõude: 3200-eurone stipendium määratakse ehituserialadel doktorikraadiga kuni 40-aastasele TTÜ noorele teadlasele/ õppejõule ning 1920-eurone stipendium TTÜ ehitusteaduskonna inseneriõppe kolmanda, neljanda või viienda aasta edukale üliõpilasele. Lisaks oleme toetanud MEKTORYt ning koostöös ülikooliga korraldanud erinevaid tudengitele suunatud ettevõtmisi.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonnal aitasime tuua täiendavat rahvusvahelist kogemust tudengite koolitusse ja valdkonna arendamisse, toetades 2016. aasta sügisel avatud energiatõhususe professuuri ning 2018. aasta sügisel alanud digitaalsete töövahendite erialastuudiot.