Merko: kas Eesti Ekspress teab rohkem kui meie?
Ettevõte kinnitas oma teates, et Merko Ehitus ja Toomas Annus avaldasid kõigi neile esitatud kahtlustuste sisu poolteist kuud tagasi.
Merko Ehituse sõnul pöörab eile Eesti Ekspressis (EE) avaldatu pea peale kogu ametliku kahtlustuse.
"Me ei hakka siinkohal kommenteerima EE-s väljatoodud ja seni õiguslikult olematu kahtlustuse juriidilist absurdsust. Kinnitame, et mingeid uusi kahtlustusi esitatud ei ole. Kahtlustus esitatakse kindlas menetluslikus korras ja kahtlustatavate protsessiõigusi järgides, mitte aga meedia vahendusel. Õigusriigis peaksid just AS Merko Ehitus ja Toomas Annus esimestena teada saama muudetud kahtlustusest," seisab ettevõtte teates.
Merko hinnangul püüab EE jätta muljet, et temal on selline otseside jõustruktuuridega, mis võimaldab tal saada kohtueelse uurimise kohta teavet veel enne, kui seda saavad kaitseõigust omavad kahtlustatavad.
"Tõdeme siinkohal, et oleme viimase aasta jooksul olnud sunnitud lugema EE kõiki olulisemaid kahtlustuste punkte mitmeid kuid ette, seetõttu ei saa me kategooriliselt välistada, et /---/ lehes ilmunud följetoni meenutav kirjatükk ongi platvormiks uue kahtlustuse esitamiseks või on koguni uus kahtlustus ise," teatas ettevõte. "Loodame, et see nii ei ole, kuna selline seadusega mitte kooskõlas olev survestamine avaliku arvamuse kaudu oleks vastuolus nii elementaarsete inimõiguste, kui ka õigusriigi põhimõtetega. "
Eilne Eesti Ekspress kirjutas, et maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri ja ehitusettevõtja Toomas Annuse koostöö kestis kokku seitse aastat, kuni Kapo Kanguri mullu oktoobris vahistas.
Aprillis 2003 sai keskkonnaministriks ehk Kanguri otseseks ülemuseks Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Ka tema hakkas nädalalalehe andmetel peagi Annuse agendiks.
Kangur töötas Eesti ühe rikkama mehe, ehitusettevõtja Toomas Annuse hüvanguks samamoodi nagu raamatukangelane Stirlitz, kes spioneeris natside peakorteris Kremli heaks, viitas Ekspress kaitsepolitsei kahtlustusele.
Kapo arvates tegutsesid Reiljan ja Kangur Annuse ehituskontserni Merko huvides ühiselt ja kooskõlastatult. Mehed seisid selle eest, et riigiga asjaajamisel järgitaks ehitusettevõtte huvisid võimalikult suures ulatuses.
Näiteks teatas Kangur Merko inimestele, kas konkreetseid maatükke saab vahetada ja kui palju need vahetamise käigus võiksid maksta. “Riik arvestas maadevahetustes alati Merko Ehituse soove, võimaldades saada just neile äritegevuseks huvipakkuvat kinnisvara,” seisab kahtlustuses.
Merko andis riigile looduskaitselisi krunte lõviosas Pirita jõeorus ja sai vastu ehitustegevuseks sobivat maad Tallinna linnas. Kahtlustuses vahetuste maksumuseks nimetatud 180 miljonit krooni on maade mõne aasta tagune hind, kui kinnisvaraeksperdid neid maa-ameti ülesandel hindasid. Pärast seda on elamuehituseks sobiliku maa väärtus pööraselt kasvanud – üksnes 2005. aastal poolteist kuni kaks korda.
