Merko Leedust: Vilniuse kaks nägu
„Meie tegevus Leedus on läbi käinud mitu arenguetappi. Peamine fookus on olnud hoonete ehitusel ja enda korteriarendustel ning on seda ka täna. Paar aastat tagasi otsustasime lõpetada osalemise välisvõrkude ehitushangetel, kuna me ei näinud võimalusi selles valdkonnas kasumlikult tegutseda. Kuigi osaleme Leedus ka riigihangetel, on meie peamine sihtrühm täna eratellijad hoonete segmendis - kaubanduskeskused, tööstus-, lao- ja administratiivhooned, bürood, hotellid. Samuti tegeleme aktiivselt oma korterite arenduse ja ehitusega Vilniuses. Tänavu 9 kuuga oleme Leedust teeninud müügitulu ligi 10 miljonit eurot," rääkis AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Trinki sõnul on Leedu ehitus- ning kinnisvara turul kindlasti kasvu- ja arenguruumi. Leedu majandus on läbinud sarnased arenguetapid Eesti omaga ja on meile paljuski mõistetav ja arusaadav. Samas tundub Leedu mõneti konservatiivsem kui Eesti, mis on olnud viimase paarikümne aasta jooksul muudatustele avatum.
„Leedu avaliku sektori efektiivsus, näiteks riigihangetel ja laiemalt ehitusprojektide läbiviimisel võiks olla parem. Leedus on hästi arenenud infrastruktuur, näiteks kasvõi teedevõrk. Ka Vilniuse linna areng on viimastel aastatel olnud muljetavaldav, paraku ei ole pealinna finantsolukord hetkel kiita ja vajab kiiresti lahendamist. Samuti võiks lennuühendused Vilniusega olla oluliselt paremad," nimetas Trink Leedu plusse ja miinuseid.
„Leedule annab euro stabiilse ja kindla valuuta ning võimaluse osaleda eurotsooni liikmena Euroopa rahapoliitika kujundamises. Euro lihtsustab äritegevust kuna siis on kõikides Balti riikides sama valuuta. Loodetavasti harjuvad inimesed uue rahaga kiiresti ja sisetarbimises ei teki tagasilööke," ütles Trink.
