„Balti riikide ehitustellimuste mahtudes ootame 2014-2015 langust, mis tuleneb eeskätt riigihangete mahu vähenemisest tingituna ELi eelarveperioodi lõppemisest. Kuna uued projektid vajavad põhjalikku ettevalmistust, võib prognoosida riigihangete arvu teatavat kasvu pärast 2015. aastat,“ märkis Trink.

Tema sõnul mõjutab riigipoolsete tellimuste vähenemine kõiki ehitusfirmasid, sealhulgas Merkot. Seda kompenseerivad teatud määral erasektori tellimused ja Merko Ehituse enda käivitatud arendusprojektid. „Korteriturg on näidanud jätkuvat paranemise trendi kõigis kolmes Balti riigis. Oluline on suutlikkus turusituatsiooniga kohaneda,“ lisas Trink.

Alates 2012. aasta teisest poolest on tema sõnul eratellijad võrreldes paari varasema aastaga aktiveerunud ning nende 2013. aastal sõlmitud lepingutest on ligikaudu pooled seotud eratellijatega, kes käivitavad eeskätt kaubandus-, logistika- ja muude äripindade projekte.

„Eratellijate aktiivsus sõltub majanduskasvu väljavaadetest ja kindlustundest investeeringute tegemisel. Kuna majanduskasv Balti riikides on siiski täna suhteliselt madal, siis kiiret kasvu ei paista ka erasektori ehitustellimustes, kuigi jah, olukord on mõnevõrra paranenud,“ rääkis Trink.

Merko Ehitusel on töösolevaid projekte hetkel jätkuvalt enim Eestis, ent 2013. aastal sai ettevõtte Läti tütarfirma arvestatavas mahus uusi lepinguid ka Lätis, mis aitasid parandada nende sealset turupositsiooni ning mille tulemusena välisturgude osakaal firma tegevuses kasvab.

Merko Ehituse jaoks on koduturgudeks Eesti, Läti ja Leedu, kus nende tütarettevõtted pakuvad eeskätt ehituse peatöövõtu teenust ning kus arendatakse ka elamuehitust korterite näol. Eesti, Läti ja Leedu osakaal kontserni müügitulus oli 2013. aastal vastavalt 81%, 17% ja 2%.