Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendidena välja 7,3 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta, mis annab 2013. aasta dividendimääraks 70 protsenti, teatas ettevõte, vahendas BNS.

Neljanda kvartali müügitulu oli 64,9 ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot, mis jäi mullusele alla tingituna eeskätt üldehitussegmendi tulemustest. Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 48,6 miljonit eurot ning aasta lõpu seisuga oli teostamata tööde jääk 213,7 miljonit eurot.

"Meil on hea meel, et keerulises turuolukorras õnnestus meil tulemusi parandada ning kasumit kasvatada. Oma panuse on andnud ennetähtaegselt valminud insenerehituse objektid, aktiveerunud eratellijad ja korteriturg, samuti Lätis saadud uued ehituslepingud ja paranenud turupositsioon. Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda oma tellijatele paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi nii väiksemate kui keerukate insenertehniliste objektide puhul," ütles Merko juhatuse esimees Andres Trink.

2013. aastal olid jätkuvalt suurimad ehitusmahud rajatiste ehitamises, kuid samas on oluliselt aktiveerunud projektide käivitamine eratellijate poolt – ligi pooled sõlmitud lepingutest olid seotud eratellijatega. Samas riigipoolsed tellimused näitasid aasta jooksul vähenemist, seda just välisvõrkude osas. Aasta müügitulude kasv võrreldes eelmise aastaga saavutati peamiselt üldehituse, kinnisvaraarenduse ja teedeehituse segmendi arvelt. Insenerehitussegmendi müügitulu vähenes mullusega võrreldes 16,6 protsenti eeskätt tulenevalt suuremahuliste EL-i struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamisest ja mahtude vähenemisest.

"Aasta kokkuvõttes valmistas pettumuse üldehitussegment, kus tugev surve marginaalidele toob kaasa suuremad riskid, mida meil kahjuks ei õnnestunud täielikult maandada ning mis realiseerusid eelkõige ühe töösoleva objekti puhul. Meie tütarfirmad rakendavad meetmeid, eesmärgiga vältida sarnaseid projektijuhtimise riske ja kahjumeid tulevikus," lisas Trink.

2013. aasta jooksul müüs Merko kokku 263 korterit kogumaksumusega 28,3 miljonit eurot, mis ületab mulluse tulemuse. Aasta lõpu seisuga oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 300 korterit, millest on valmis 36 ning ehituses 264 korterit. 2013. aastal käivitas kontsern Baltikumis 409 korteri ehituse, mida on ligikaudu 100 korterit enam kui eelmisel aastal.

Neljandas kvartalis olid suuremate objektidena Lätis töös Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustöid Marupes ja multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustöid Liepajas, Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tondiraba jäähalli ehitus, samuti Vääna-Jõesuus ja Narva-Jõesuus vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ning Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine.

Merko Ehitus sõlmis neljandas kvartalis uusi ehituslepinguid 48,6 miljoni euro ulatuses võrrelduna mulluse 49,4 miljoni euroga. Viimase kvartali suuremad lepingud hõlmavad Tallinna teede ja tänavate hooldusremonttööde teostamist, Valmiera koolikompleksi ning Jurmala korterelamu ehitustöid. Seisuga 31. detsember 2013 oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 213,7 miljonit eurot, kus ei kajastu omaarenduslikud elamuehitusprojektid ning kinnisvarainvesteeringute arendamisega kaasnevad tööd.

AS Merko Ehitus hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merksi, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statybat ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele.