"Balti riikide ehitussektor jätkas 2018. aastal tõusuteel ning oli üks peamisi majanduskasvu mootoreid. Ehitusturu kasvust saime osa ka meie – kontserni müügitulu kasvas üle 30 protsendi ja ületas esmakordselt 400 miljoni euro piiri," märkis Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink ettevõtte auditeeritud majandusaruande börsiteate kommentaaris.

Ehituskontserni 2018. aasta müügitulu oli 418,0 mln eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 31,6%. 2017. aastal oli ettevõtte müügitulu 317,6 mln eurot. Väljaspool Eestit teenitud müügitulu osakaal moodustas 2018. aastal 51,5%, aasta varem oli see märksa väiksem, piirdudes 39,9%.

Ehitas nii kaubanduskeskusi, büroosid, hotelle kui ühiskondlikke hooneid

"Erakordselt suurtele ehitusmahtudele ja kiirele kasvule oli laotud vundament mitu aastat tagasi sõlmitud suuremahuliste ehituslepingute näol. Eelmise aastaga samas mahus suurobjekte – kaubanduskeskusi, büroosid, hotelle ja ühiskondlikke hooneid – üle terve Baltikumi ei ole meil varem korraga ehituses olnud," rääkis Trink.

Merko Ehituse juhatuse esimees lisas, et hea meel on sellest, et müügitulu kiire kasvu kõrval on ettevõte säilitanud ka kasumlikkuse."Kontserni puhaskasum kasvas samuti enam kui 30 protsenti ja omakapitali puhastootlus ületas 15 protsenti, mis on viimase kümnendi parim" sõnas Trink.

Ehituskontseni 2018. aasta puhaskasum oli 19,3 mln eurot, mis kasvas 31,6% võrreldes 2017, aastaga, kui kasum piirdus 14,7 mln euroga. Emaettevõttele kuuluv puhaskasumi marginaal püsis sarnaselt 2017. aastaga 4,6% tasemel. 2018. aasta kasum enne makse oli 19,8 mln eurot, mis andis maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,7%. Aasta varem oli see 5,9%.

Mis puudutab tulevikku, siis tõdes Trink, et ehitusturu kiire kasvu periood on läbi ja ees ootab stabiliseerumine, võib-olla isegi langus. "Viimastel aastatel on Balti riikides ehitatud suurel hulgal uusi ärihooneid ja turule lisandunud äripindade mahu seedimine võtab oma aja. Samuti on ehitus muutunud märkimisväärselt kallimaks, muuhulgas kiirest palgakasvust tulenevalt," põhjendas ta.

Trinki sõnul on see teinud kinnisvaraarendajad uute projektide käivitamisel ettevaatlikumaks. "Ehitustellimuste mahu vähenemist tajusime selgelt juba 2018. aasta esimeses pooles ning kontserni ehituslepingute portfell vähenes aastaga ligi kolmandiku. Oleme ehitusturu kohanemiseks valmis ja meie peamine fookus on kasumlikul tegutsemisel," lausus ehituskontserni juhatuse esimees.

Rohkem rõhku korteriarendusele

Ehituse peatöövõtu kõrval on ettevõte fookust nihutanud veelgi enam korteriarenduse suunas. "Merko kui kodude arendaja ja ehitaja kaubamärk on jätkuvalt tugev kõigis Balti riikides. Eelmine aasta oli märgiline ka selle poolest, et alustasime kolmes Balti riigis kokku enam kui 1000 uue korteri ehitusega. Seda on ligi kaks korda enam kui viimastel aastatel," lausus Trink.

2018. aastal kasvas müüdud korterite arv 23%. Kui 2017. aastal müüdi 392 korterit, s 17 ühisprojektis, siis mullu olid vastavad numbrid 482 korterit 131 ühisprojektis. See oli tingitud ühisprojektis müüdud korterite arvu kasvust.

Samas vähenes Merko Ehituse omaarenduste korterite müügitulu 41,3 mln euroni, 2017. aastal oli see 47,1 mln eurot. Ettevõtte selgituste kohaselt põhjustas müügitulu vähenemist lisaks 2017. aastaga võrreldes madalam keskmine korteri hind.