Mertsina märkis, et Swedbanki hinnangul pöördub deflatsioon Eestis tagasihoidlikuks hinnatõusuks selle aasta teisel poolel. Praeguse deflatsiooni taga on tema sõnul peamiselt madalad kütusehinnad, seda nii Eestis kui ka Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks kütusehindadele on aga languses ka toiduainetehinnad, millel on väga suur mõju elanike tarbimiskorvile. Toiduainete hinnad peaksid Mertsina sõnul aasta teisest poolest tõusma hakkama ning juba see avaldab üldisele hinnakasvule mõju. Samuti aeglustub tublisti kütusehinna langus.

Kuigi maailmaturul jäävad sel aastal toornaftahinnad väga madalaks, peaksid need aasta teisel poolel veidi kõrgemale liikuma. „Lisaks pakkumisele, mõjutab Eestisse sisseostetud kütusehinda ka euro nõrgenemine dollari suhtes, mis teeb maailmaturul dollaris nomineeritud nafta ja sellest autokütuse rafineerimise meie jaoks eurodes kallimaks,“ märkis Mertsina.

Mis puudutab kütuseaktsiisi, siis on see Eestis teatavasti juba praegu kõrgem EL alammäärast. Maksude osakaal bensiini jaemüügihinnast on juba praegu 50% ringis ning aktsiisi osakaal on kolmandik. Mida madalamale langeb maailmaturul naftahind ja mida odavam on kütuse sisseostuhind Eestisse, seda suurema osakaaluga on maksud kütusehinnas ja vastupidi. Eesti majanduse energiamahukus on EL-s üks suurimaid, kusjuures vedelkütuste osakaal energia lõpptarbimises on Eestis ligikaudu kolmandik, rääkis Mertsina. „Seega mõjutab odavam kütus üsna palju kogumajanduse kulubaasi,“ tõdes ta.

Kõige enam mõjutab kütusehind Mertsina sõnul transpordisektorit (koos laevade punkerdamisega kasutab ligikaudu poole kogu sisseostetud kütusest) ning kodumajapidamised (tarbivad ligikaudu viiendiku kütusest).

Eesti eratarbimisest moodustab autokütus 6% ning ligikaudu 80% leibkondadest omab autot. Kuigi möödunud aastal kiirenes autokütuse jaemüügi kasv koos selle hinnalangusega, siis pikas vaates kütusehinnal ja jaemüügil Mertsina sõnul väga tugevat seost ei ole.
Pigem mõjutab autokütuse müüki üldisem majandusolukord ja palgakasv, tarbijate kindlustunne, uute autode registreerimiste arv, nende kütusesäästlikkus ning samuti ka ettevõtetes autokütuse kulude jälgimine.

Madalamad kütusehinnad leevendavad aga paljudele ettevõtetele üha kasvavate tööjõukulude mõju. „Seega mõjutab kütuseaktsiisi tõstmine negatiivselt rohkem ettevõtetesektorit,“ lausus Mertsina.
Eraisikute juures tuleks tema sõnul arvestada, et aktsiiside tõusu mõjul jääb neil vähem raha mujal kulutamiseks või säästmiseks.