”Kuigi naftahinda mõjutavad samaaegselt nii naftatoodangu kasv, kui nõudluse vähenemine, on suurem mõju kindlasti esimesel. Kõige enam on viimasel ajal kasvanud USA naftatoodang," rääkis analüütik, mis suunas liiguvad nafta-ja teiste toorainete hinnad järgmisel aastal.

"See, milliseks kujuneb naftahind 2015. aastal sõltub sellest, kas Saudi Araabia püüab kindlustada oma ja kogu Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) naftahindade kujundaja rolli maailmaturul või hakkavad naftahinnad kujunema pigem piirkulude põhjal ehk konkurentsitingimustes,” selgitas ta.

Mertsina sõnul on ühest küljest naftatootmise revolutsioon USA-s vähendanud märgatavalt OPEC-i võimalusi naftahindasid monopoolselt kujundada. ”Kui OPEC-i väliste riikide osakaal naftatoodangus kasvab, suureneb ka nende mõju naftahinna kujundajana. Teisest küljest, mida enam langevad naftahinnad selle tootmise piirkulule lähemale, seda enam hakkab see pidurdama investeeringuid ning samuti naftatootmist.”

Naftatootmise piirkulu on riigiti väga erinev. Paljude OPEC riikide naftatootmise piirkulu on 25-40 dollarit barreli kohta. USA-s on piirkulu aga osariigiti ning tootjate lõikes erinev ning jääb vahemikku 53-93 dollarit. Väiksem kasumlikkus hakkab USA-s investeeringuid naftatootmisse tõenäoliselt piirama, mis omakorda pidurdab 2015-2016. aastal naftatootmise kasvu.

Naftatoodangu kasvu kõrval on selle tarbimine juba pikka aega vähenenud. Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) on selle aasta globaalset päevast naftanõudluse prognoosi alandanud peaaegu poole võrra. Nõudlus naftatoodete järele jääb ka 2015.aasta esimesel poolel nõrgaks, samal ajal kui toodang kasvab.

Teisest küljest mõjub odavam naftahind maailma majanduskasvule positiivselt ning hakkab ka nõudlust naftatoodangu järele tasapisi suurendama. Praegu on inflatsiooniga kohandatud maailmaturu naftahinnad veel kõrgemal kui 2005. aastal.

”Meie praegusel hinnangul peaks naftahind 2015-2016. aastal jääma 60-80 dollari piiresse. Naftahind hakkab tasapisi tõusma 2015. aasta teises kvartalis,” lausus Mertsina.

Esmaspäeval langes Brenti toornafta hind alla 60 dollari barrelist pärast seda kui Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi kinnitas, et tema riik ei sekku nafta hinna tõstmisesse.

”Tavaliselt on nafta- ja metallihindade liikumine omavahel seotud, kuid sel aastal ei ole naftahindade tugeva langusega metallihinnad kaasa läinud. See kinnitab veelkord, et naftahindade kiire languse peamiseks mõjutajaks ei saa olla vaid nõrgenenud nõudlus. Meie hinnangul kasvavad metallide hinnad 2015. aastal mõõdukas tempos ning 2016.aastal peaks tugevam nõudlus kasvu mõnevõrra kiirendama,” lisas Mertsina.

”Kuigi Eestis hinnakasv järgmisel aastal veidi kiireneb (1% lähedale), on kütusehindade langus peamiseks hinnakasvu pidurdajaks, nagu 2014.aastal. Kõige enam hakkavad hindu kergitama aktsiisimaksud, toiduainete hinnad ja suuremad eluasemekulud. Samuti panustab hinnakasvu euro nõrgenemine,” märkis majandusanalüütik.