Mesinikud loodavad head saaki
Väga täpselt on saaki siiski praegu veel raske ennustada, ütles ETAle Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Värske mesi hakkab müüki jõudma umbes nädala pärast, lisas ta.
Eestis on umbes 3000 mesinikku, neist sadakond profid, kes saavad praktiliselt kogu oma sissetuleku meest. Paarsada on väiketootjaid, kes saavad meest lisatulu. Mesilasperesid on Eesti peale kokku 35.000-40.000, Soomes näiteks 45.000-50.000. 1939. aastal oli Eestis aga 110.000 mesilasperet.
1999. oli hea meeaasta, siis oli saak 20-25 kg pere kohta, headel korjealadel saadi 40-50 kilo. Eelmisel aastal saadi aga Eestis keskmiselt 15 kilo mett mesilaspere kohta, kogu Eesti kohta kokku 350-400 tonni.
Mesilane
FOTO: www.greensmiths.com
Eelmisel aastal tegi mesinike liit koostöös Saar Polliga meeturu ja -tarbimise uuringu, millest ilmnes, et 70 protsenti eestimaalastest eelistab alati eestimaist mett.
Valdavalt on keskmine importmee kvaliteet madalam kui kodumaise oma, sest maailmaturul liigub palju vana mett, lausus Kilk. Suurtes maades toodetakse mett heal aastal lattu, kuumas kliimas aga magusa kvaliteet langeb. Eesti mesi on alati värskem, kinnitas Kilk.
Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts ja Eesti Mesinike Liit korraldavad laupäeval Tartumaal Ülenurmes põllumajandusmuuseumis mesinike päeva, kuhu on oodatud ka teised huvilised peale asjatundjate.
Muuhulgas räägitakse homme mesinikele ka euronõuetest, mis puudutavad eelkõige mee käitlemist. Mesilaste pidamise osas ei muutu seoses liitumisega Euroopa Liiduga eriti midagi, märkis Kilk.
Kui piima- ja lihatootmise osas on Euroopas ületootmine ja Eestile vaadatakse kui konkurendile, siis mee osas konkurentsimuret pole - Euroopas on tugev alatootmine, pool mett veetakse sisse. Euroopat suure potentsiaalse turuna Eesti mesinikud siiski ei käsitle, sest hind on seal madalam kui kodumaal.
Eesti impordib aastas 100-150 tonni mett, välja veetakse aga vaid 10-30 tonni.
