Mets ? põhjanaabrite kullaauk


Põhjanaabrite soomlaste suuruselt teisele ekspordiallikale, metsatööstusele ennustatakse viie kuni kümne aasta pärast näguripäevi.

Majandusime Nokia taha peitu jäänud Soome metsatööstus tüürib praegu majandusmere laineharjadel. Metsatööstuse kogueksport moodustab ligi veerandi. Täpsemalt 24%.

Sektor annab tööd ja leiba nii maainimestele kui ka suurfirmadele. Soomes laiub 0,5% kogu maailma metsadest, ja soomlased näitavad, et sellest piisab suure raha keerutamiseks. Majandusharu kasvab jõudsasti kuus kuni seitse protsenti aastas, ja mis kõige tähtsam: peaaegu kogu puuärist saadav raha potsatab lõpuks otse eraisikute taskusse, mis omakorda soojendab kogu riigi majandust. Enamasti lõikavad metsast ? ja seda sõna otseses mõttes ? tulu peaaegu kõik maainimesed. Piltlikult väljendudes jääks puiduärist kõrvale vaid kümme sajast rivvi sätitud soomlasest.

Noored kaugenevad

Samas ei ole kõik siiski nii roosiline nagu paistab. Suurem osa noortest puiduäri naturaalmajandusest enam õhinasse ei satu. Soome metsatööstusliit on selle ära tabanud ja valmis trükkinud portsu reklaamplakateid, millega tahab noori sellesse majandusvaldkonda tagasi meelitada. Noorem generatsioon näeb elu pigem linnades, neid huvitab tehnoloogia ja teised moodsad tegevusvaldkonnad.

Viie kuni kümne aasta pärast prognoosivad majandusteadlased Soome metsandusele suuri muutusi: amortiseeruv tehnopark, inimeste uued väljakutsed ja suurem tõenäosus kodumaast eemal tulu teenida, teevad oma töö.

Juba praegu on osa puidu- ja paberitööstusi jõuliselt arenevates riikides (näiteks Hiinas ja Lõuna-Ameerika piirkonnas) kanda kinnitanud. Mida aeg edasi, seda tugevamaks muutub haare. Soomes pika ajalooga isalt pojale pärandatud tootmis- ja ärimudeli neelab odava tööjõu- ja toormehinnaga alla uus maailm.

Soome metsatööstusest oleme otseses sõltuvuses ka meie. Soome suurima puiduettevõtte Stora Enso Eesti üksuse juht Rait Hiiepuu ütleb, et praegu toimivad täiesti normaalsed protsessid. ?Selge see, et tootmine ja tooraine varumine koondub sinna, kus kulud on lõpuks väiksemad. Samas säilib meilgi valikuvõimalus, kuidas uuenevas situatsioonis toime tulla,? räägib Hiiepuu. Näiteks Eestile tooks edu puidu jätkutöötlus, Soome tselluloositööstusele jääks nišš kvaliteetpaberi tootmise segmendis.

Meie tugevuseks peavad ärimehed eelkõige heal tasemel tegutsevaid saekaatreid. Maarjamaa Nokiaks võiks seega pidada Venemaalt saabuva toorme jätkutöötlust. Soome majanduse langemist ei maksa samuti karta, sest mets oli, on ja jääb uutest äripõhimõtetest hoolimata põhjanaabrite väärtuslikumaks varaks.

Soome hiiglased

Eestis tegutsevat kolm suurimat Soome päritolu puidufirmat ? Stora Enso, UPM-Kymmene, Mets & Puu ? on Euroopa puidutööstuste raudses esikümnes: kõigi käive ületab kaheksa miljardit eurot (125 miljardit krooni). Erinevalt Eestist, kus iga talumees ise kavalalt metsatukka omal käel puiduäridele maha müüa üritab, on soomlased läinud teist teed. Vene aja pärandina ühismajandite suhtes allergilistele eestlastele võib koopereerunud 130 000 metsaomaniku ühisfirma Metsäliitto Group veidi ebareaalsena tunduda, ometi on tegemist 133 miljardi kroonise käibega firmaga. Metsäliitto omanduses on ühtlasi arvestatav hulk hääli kõigis Soome suurimates paberi-, papi- ja metsatööstustes. Olgugi, et peaasjalikult opereeritakse siiski kodumaal, tegutseb suurfirma jõudumööda teisteski riikides. Paberipuidu sisseostu mahud Eestist jäävad sealjuures võrreldes Venemaa ja Leeduga keskpäraseks. Ometi pärineb osa Soomes tehtava paberi toorainest ka Eestist.

Sampo analüütiku Tarja Heinoneni sõnul võib Soome metsatööstuse põhimootoriks pidada paberitootmist. Euroopa suurimast paberivabrikust M-realist tulevast toodangust võiks ühe klantsajakirja kätte pista igale teisele inimesele tervel maakeral, ja seda vähemalt korra aastas. Otse Hano sadamast tellijatele suunatud toodang jõuab müügiesindustesse 70 riigis. Eestis on firma kliendiks näiteks trükikoda Unipress. M-reali aastakäibega võrreldav investeering uude tootmisliini (500 miljonit eurot ehk 7,8 miljardit krooni) peaks tagama edu mitmeks aastakümneks. Paberi ekspordis platseeruvadki põhjanaabrid maailma mastaabis 11,8 protsendiga Kanada järel teisele kohale.

Soome metsamajandus töötab õlg õla kõrval tehnoloogiafirmadega: ühed loovad tehnoloogilised tingimused, teised toodavad. Samast ketist saab osa ka keemiatööstus. Suund võetakse kvaliteetpaberile: eesmärk on läikivate kaantega ajakirjad senisest õhemaks muuta, sealjuures paberi kvaliteedile allahindlust tegemata.

Kommentaarid

Soome uue Nokia otsingutel

Tarja Heinonen, Sampo krediidianalüütik

Majandusteadlase Tarja Heinoneni sõnul on Soome majandus igati heal järjel ? kasvu näitavad nii metsatööstus kui ka teised majandusharud. Kontrolli all on ka tegevus eluasemelaenude turul ning Sampos paljuräägitud ja kauaoodatud mulli ei usuta. (Uuringute kohaselt on soomlased ka Euroopa Liidu kõige optimistlikum rahvas.) Ainuke, mis põhjanaabritele veidi muret tekitab, on riigi vananev rahvastik. Tulevikumõtteid mõlgutavad Soome ettevõtjad nii India, Ukraina kui ka Valgevene suunas. Välismajanduspoliitika kinnitab kanda ka SŠ anghais, kuhu on rajatud 40 Soome ettevõttega tehnoloogiapark ? sealt oodatakse uut Nokiat.

Samas on endiselt tähtsad koostööpartneritena ka Põhjamaad ja Baltikum. Finantssektoris ilma teinud Rootsi järel on Soome Eesti välisinvestoritest teisel kohal, pealegi on Soome Eesti majanduse tähtsaim sihtturg. Meie põhjanaabrid on Eesti suurim kaubanduspartner ja olukorra muutumist ei maksa karta.

Ettevõtted Eestist Hiinasse ei page

Toomas Kahur, Eesti ajutine asjur Soomes

Seda, et eestlaste palgalhoidmine muutub lähiajal naabri jaoks liiga kalliks ning tegevus Maarjamaal lõpetatakse ning edasi Hiinasse liigutakse, majandusinimesed ei usu. ?Milleks uisapäisa Hiinasse tormata, kui Eestissegi tehtud investeeringud end ära pole tasunud,? taandab ka ajutine asjur eestlaste hirme.

?Eesti ettevõtted võiksid julgemalt Soome turul kätt proovida. Tõsiselt. Turg on selleks igati soodne. Näiteks Eesti toodete müügile spetsialiseerunud väikekauplustel ei lähe sugugi halvasti. Miks mitte mastaape laiendada?? julgustab Toomas Kahur kaasmaalasi kindlameelsemalt härjal sarvist haarama. ?Soome ettevõtted on Eestis igati ilma teinud ? hinnanguliselt annavad põhjanaabrite firmad tööd 30 000 inimesele,? teab Kahur.

Lõuna-Soome rohkem lehtpuid

?? Rahvusvaheline kliimamuutuste kolleegium (The International Panel on Climate Change) ennustab aastaks 2100 meie põhjanaabrite kliima soojenemist 4,4 kraadi võrra. Ühelt poolt on tegemist positiivse ennustusega: mets kasvaks uutes tingimustes 40% kiiremini. Teiselt poolt peaksid soomlased hakkama võitlema seni tänu külmale talvele seni vähe probleeme tekitanud kahjuritega. Samas loodetakse kliima soojenemisel lõunaregiooni rohkem lehtpuid istutada, sest nendele mõjub soe kliima kui vesi veskile.

Metsast Soomes ja mujal

?? Soomes on metsaga kaetud kogu territooriumist 76%, mis on suurim piirkond kõigi Euroopa riikide hulgas; sealhulgas on Soome ainuke riik, kus istutatakse rohkem puid, kui igal aastal maha võetakse.

?? Soomes ulatub metsa keskmine vanus lõunaosas 80 ja põhjas 100 aastani.

??Igal aastal istutatakse Soomes 200 miljonit puud, metsatööstuses on otseselt palgal 200 000 inimest.

?? Suurimad metsatööstusfirmad on Soomes Stora Enso Oy, UPM-Kymmene Corporation, Myllykoski Corporation, Oy Metsä-Botnia Ab. Eelloetletud firmadel on esindused ka Ameerika ja Aasia mandril.

?? Suurimad puutumata metsavarud asuvad Kanadas ja Siberis. Karmi kliima tõttu ei ole inimkäsi sealsete metsade kallale veel tikkunud, sest tänastes oludes ei tasuks see majanduslikult ära.

?? Keskkonnateadlane Pekka Kauppi ennustab, et tulevikus tõuseb järjest enam ausse ökoloogiline mõttelaad. Muutusi oodatakse ka säästlikkusele suunatud tarbijakäitumises.

Artikli juurde kuuluvaid graafikuid vaata Ärilehest.