Metsamehed käivitavad naabrusvalve
“Naabrusvalve eesmärk on ennetada ja avastada metsavargusi,” ütles Erametsa Majandamise Ühistu juhataja Toomas Krevald ja lisas, et asjakohane hoiatussilt metsa juures paneb ehk varga natuke mõtlema.
Naabrusvalveks on Erametsa Majandamise Ühistu kokku leppinud kohalike jahimeestega, et nad hoiavad metsal silma peal.
“See on hea idee ja toimib – jahimehed käivad metsas ringi ja söödavad loomi ning hoiavad ka metsadel silma peal,” ütles Raplamaal Vardi metskonna metsaülem Tanel Ehrpais.
“Naabrusvalve on väga tänuväärne ja riik toetab seda,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Olav Etverk ja lisas, et statistika järgi toimub ebaseaduslikke raieid rohkem just erametsades.
Etverki sõnul toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus seda projekti 300 000 krooniga.
“Eesmärgiks on tulevikus valvata 100% metsa,” ütles Etverk. Selleks tuleb toetada metsaühistute teket üle Eesti, metsaühistud peaksid tulevikus ka oma liikmete metsade järelevalvet teostama.
Ebaseadusliku metsaraie ja varguste paremaks uurimiseks sõlmisid detsembris keskkonnainspektsioon ja politseiamet koostöölepingu.
Keskkonnainspektsioon on tänavu rikkumiste avastamisel ajutiselt hoiule võtnud 10 metsamasinat, igaüks vähemalt 3 miljoni kroonise väärtusega.
Riigimetsas töötab peaaegu 1300 inimest, kes kõik suuremal või vähemal määral riigimetsa ka valvavad. Erametsa omanikke on Eestis umbes 60 000 ja neist väga vähestel on võimalus oma metsa valvata.
Keskkonnainspektsiooni statistika järgi on 60 protsendi metsavarguste taga omanikud ise ja ainult 38 metsavarastest on muud tegelased.
“Kõigepealt tuleb seaduse augud täis toppida, alles siis saab metsas korra majja,” ütles Krevald ja lisas, et näiteks 10 hektari hea kuusemetsa ebaseaduslik raie toob omanikule 150 000 kuni 210 00 krooni kahju.
