Keskkonnateenistuse andmeil raiuti Läänemaal mullu 121 514 tihumeetrit puitu. Koit Latik Läänemaa keskkonnateenistusest ütles, et tänavu raiutakse Läänemaa metsades viiendiku võrra rohkem kui mullu. See on viimase 50 aasta suurim raie.

„Riigimetsades on raie enam–vähem stabiilne, erametsades suureneb raie tänavu veelgi,” arvas Latik.

Tema hinnangul ei ole ühest vastust, kas nii suur raiemaht on keskkonnale hea või halb. „Meie metsad on risused. Kui raiutakse maha kõverad ja vigased puud, on see hea. Kui raiutakse puud, mis annavad kasu tulevikus, ei mõju see metsale hästi,” ütles Latik.

Mullu raiuti Läänemaal lagedaks 570 hektarit metsa, sellest uuendati 90,4 hektarit. Erametsaomanikud istutasid metsa 32 korda vähem kui raiusid.

Latiku hinnangul oleks vaja pärast raiumist uuendada vähemalt pool metsamaast. Liigniisked metsad või alad, kus mets ise uueneb, üleistutamist ei vaja. Erametsaomanikud raiusid mullu lagedaks 426 hektarit. Istutama oleksid nad pidanud seega vähemalt 200, kuid istutasid vaid 13,4 hektarit.

„See on päevselge, et metsa uuendatakse liiga vähe. Metsaomanik ei tunne metsandust ega oska saamata jäävat tulu kalkuleerida,” ütles Latik.

Tänavu kevadel istutati Rootsist pärit kuldkuuski Läänemaal enam kui 30 hektarile. Latik nimetas seda tähelepanuväärseks saavutuseks.

Kullamaa–Loodna metsaühistu juhatuse liige Einar Pärnpuu ütles, et riigi toetuseta on erametsaomanikul vähe võimalusi metsa uuendada. Hektari istutamine maksab 10 000 – 15 000 kr.

Rapla– ja Läänemaal metsa majandav ühistu valmistas tänavu riigi toel ette 40 ha met­sa külvipinda ja külvas sellest täis 30 ha. „Kui riigilt tuleb abi, hakkavad metsaomanikud liigutama,” ütles Pärnpuu.