Meeleavaldus toimub 2. märtsil 2011 12.00-14.00 Tartus (Ülenurme-Tõrvandi kuni raudtee ülesõidukohani), Pärnus (Sauga alevikus kuni Nurme sillani), Narva maanteel (Arkna-Põdruse-Haljala), Imaveres (Paia ristist Imavere asulani), ütles autoettevõtete liidu esimees Villem Tori.

Osalejaid on kokku umbes 160.

"Probleem on selles, et Eestis kehtib ühesugune täismassi regulatsioon 44 tonni nii 5-e teljelisele ja ühekordse rattapaariga konteinerveokile kui ka spetsiaalsetele 6-e ja 7- teljelistele ning paarisratastega
metsaveoautodele. Loogiline ja mõistlik oleks, et rohkema arvu telgedega
kombinatsioonidel on ka lubatud täismass suurem kuna peamiseks teed
mõjutavaks komponendiks on teljekoormus," ütles Tori.

2010 aastal viidi läbi "Puidutranspordi Makromajanduslik Uuring". Uuringus osalesid autoettevõtete liit, Eesti metsa- ja puidutööstuse liit, keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigimetsa majandamise keskus. Uuringu teostajaks oli Eesti maaülikooli, Tallinna tehnikakõrgkooli ja Tartu ülikooli poolt loodud konsortsium.

Uuriti erinevaid võimalikke autorongide täismassistsenaariumeid Eesti
oludes: 44 tonni (tänane kehtiv üldpiirang), 52 tonni ja 60 tonni.

"Uuringu tulemusena leidsid teadlased, et suurema täismassiga stsenaariumite puhul (52 tonni ja 60 tonni)
kaasneks vedude majandusliku efektiivsuse kasv, läbisõit väheneks 60 tonnise stsenaariumi puhul 42 protsendi võrra ehk ligi 21 miljoni kilomeetri võrra aastas, mistõttu väheneks liiklussagedus ja paraneks liiklusohutus," ütles Tori.

Kokku hoitaks otseseid kulusid 20 protsenti ehk 15 miljonit eurot aastas, samuti kaasneks kaudsete kulude kokkuhoid. Väheneks vedude keskkonnamõju, sealhulgas CO2 emissioon väheneks 35 protsenti ehk 26 000 tonni võrra. Seonduvalt koormussageduse vähenemisega
väheneks ka teekatendi kulumine.

"Eestis ümarmaterjali veol kasutatavate autorongide tehniline võimekus on kuni 60 tonni kuid piirangu tõttu võivad nad sõita kuni 44 t täismassiga.Teljekoormus 60 tonni puhul jääb lubatud piiridesse
olles mõnel juhul isegi väikesem kui 5 teljelise ja 44 tonni täismassi puhul," ütles Tori.

Probleem on oluline kuna koorma suurus moodustab täismassist ca poole ning seega täismassi ebamõistliku piiramisega väheneb koorma suurus ca 2 korda (Soomes näiteks koorem ~40 t ja meil ~20t).

Tori selgitas, et suheldud ja olukorda lahendada on nad üritanud mitmesugustes struktuurides - maanteeamet, majandus- ja kommuniaktsiooniministeerium ja poliitikud.

"Riigikogu poliitiline valmidus asja lahendamiseks on olemas kuid puudu jääb ametkondlikul tasandil eesmärgipärasest ja operatiivsest lähenemisest," ütles Tori.

Määruses täismassipiirangu mõistlikumaks muutmine kindlasti toimub,
arvestades senist transpordisektori ja tehnika arengut ja tulevikuprognoose, küsimus on, et millal, tähendas Tori.