Metsikus ulatuses rahapesu võimaldasid Eesti finantsasutused, kes ilmselgelt kahtlaste tehingute peale silma kinni pigistasid

 (68)
Metsikus ulatuses rahapesu võimaldasid Eesti finantsasutused, kes ilmselgelt kahtlaste tehingute peale silma kinni pigistasid
Foto: Tiit Blaat

Sel nädalal avaldatud rahapesu andmebüroo aastaraamatus on pühendatud mitmeid näpuviibutusi pankade suunas, tänu kellele on saanud Eestist läbi liikuda aastate jooksul enam kui 13 miljardit dollarit küsitava päritoluga raha. Büroo toob näiteks välja, et pankades ei tekitanud kahtlusi maksete kiire edasikandmine või suurte summade laekumine riikidest, millega Eestil on pea olematud kaubandussuhted.

Ainuüksi rahapesu andmebüroo aastaraamatus väljatoodud Venemaa, Moldova ja Aserbaidžaani rahapesuskeemidega liikus läbi Eesti hinnanguliselt enam kui 13 miljardi dollari ulatuses musta raha.

Büroo ütleb raamatus suhteliselt otse välja, et kõik see sai toimuda ainult tänu siinsetele finantsasutustele, kes nähtavalt kahtlaste tehingute puhul lihtsalt silma kinni pigistasid. Eraldi tuuakse välja Aseri rahapesuskeem, kus andmebüroo tuvastas kahtlased rahavood juba 2013. aasta kevadel, aga "mõne kriitilise tähtsusega partneri huvi ja koostöö puudumine lasi sellel skeemil kesta pikka aega, sest puudus võimalus tuvastada raha seost varasematekuritegudega."

"Peaaegu eranditult läbisid need rahavood Eesti finantssüsteemi siin mitteresidentidele avatud kontode kaudu. Märkimisväärne osakaal oli Suurbritannias avatud firmadel, kuid esines ka Küprose, Panama, Briti Neitsisaarte ja muude riikide firmasid. /.../ Pankades ei tekitanud tavaliselt kahtlusi laekuvate maksete kiire edasikandmine ega tehingute suured summad ja nende sagedus ega ka ülekannete lähtumine üksikutest konkreetsetest pankadest neis riikides, millega Eestil on kaubandussuhted väikesed." Lisaks olevat "hulgaliselt" juhtumeid, kus panku on läbinud küll väiksemad end samamoodi küsitavad ja kontrollimatud rahavood.

Seotud lood:

Samuti hoiatab andmebüroo, et musta raha pesemine Eesti kaudu või vähemalt selle üritamine jätkub. "Viimastel aastatel on Venemaal litsentsist ilma jäänud üle 400 panga ning paljude pankade endiste juhtide suhtes on alustatud kriminaalmenetlusi omastamise ja muude süüdistuste alusel. See trend jätkus 2017. aastal ja pole näha, et see 2018. aastal muutuks, mis tähendab omakorda, et raskustesse sattuvate pankade juhid proovivad endist viisi enne litsentsi kaotamist likviidsed varad pangast fiktiivsete tehingutega välja viia."

Lisaks selgitatakse, et pangal on tegelikult väga lihtne kahtluse korral võimalikku musta raha tõrjuda. "Lihtsustatult öeldes piisab finantsasutusel kahtlastete hingute ja klientide tõrjumiseks sellest, et ta ei saa aru kliendi vara päritolust või tehingute tegelikust ja majanduslikku loogikat arvestavast sisust. Kui rääkida kõne all olnud skandaalide keskmes olnud pangandussektorist, siis on mõne viimase aasta jooksul üldine hoolsusmeetmete kohaldamise tase ning rahapesu riskide teadlikum juhtimine üldises vaates märgatavalt paranenud."