Michal: Euroopa ühtne müügiõigus muudaks Eesti suuremaks
Justiitsministeeriumis toimunud kohtumisel leiti, et Euroopa ühtne müügiõigus aitaks oluliselt lihtsustada Eesti tootjate pääsu teiste Euroopa riikide turgudele ning samas saaks suuremast valikust kasu ka Eesti tarbija.
Ministri sõnul sai kohtumine kokku kutsutud selleks, et kuulda Eesti tootjate ja kaupmeeste arvamusi Euroopa ühtse müügiõiguse mõjust neile ning pakkuda ministeeriumi poolset nägemust selle rakendumise osas, teatas justiitsministeerium.
„On selge, et piiriülese kaubandusega seotud probleemid on kõige teravamad just väikeriikide ettevõtjate ja tarbijate jaoks, loodame sellest kasu eelkõige Eesti ja teiste Euroopa Liidu väikeriikide jaoks. Tarbijatele tähendavad erinevad õigusruumid väiksemat valikut ja kallemaid kaupu, ettevõtjatele kulusid ja suuremat töömahtu – need probleemid laheneks Euroopa ühise müügiõigusega,“ ütles minister
Ministri sõnul on määruse eesmärgiks ühtlustada siseturu toimimist ja kõrvaldada takistused piirüleseks kauplemiseks, mis tulenevad liikmesriikide erinevast lepinguõigusest.
„Ettevõtja, kes soovib oma tegevust laiendada ja hakata kaupu pakkuma teises liikmesriigis asuvale tarbijale, põrkub koheselt näiteks küsimusele, millised on tarbijate õigused selles riigis. Sisuliselt peaks ettevõtja siis looma eraldi lepingud kõigi erinevate liikmesriikide tarbijate jaoks ning see tähendaks suurt hulka tööd ja veel suuremaid kulusid õigusabile. Väikesed turud kaotavad seetõttu kaubavalikus ja ettevõtjad peavad rohkem kulutama igale uuele turule minemiseks ja õiguskeskkonna uurimiseks. Kindlasti on tähtis ka see, et see on võimalus ettevõtjatele ja tarbijatele – mitte kohustus,“ ütles Michal.
„Võib eeldada, et kõige valusamini mõjutavad sellised kulutused just eelkõige väikeettevõtjaid, kes sooviksid näiteks internetipõhises kaubanduses pakkuda tooteid Euroopa Liidu üleselt. Kindlasti oleks ettevõtja jaoks kõige mugavam, kui ta ei peaks lisaks oma põhitegevusele tundma muret õiguslike probleemide üle, kui ta asub oma kaupu teises liikmesriigis pakkuma,“ ütles minister.
Tarbija poolt vaadates mõjutavad ministri sõnul sellised piirangud ka nende olukorda.
„Kindlasti väheneb selle tulemusena tarbijale pakutavate kaupade hulk, seda nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt ning pea alati tähendab väiksem pakkumine ka kõrgemat hinda,“ lausus justiitsminister.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on kindlasti ka teisi tegureid, mis piiravad Eesti tarbijatele kaupu ja teenuseid müümast, kuid kindlasti kõrvaldaks ühine müügiõigus mõned neist.
„Oleks ju lihtsam ettevõtjatel omavahel asju ajada, kui nad saaksid lähtuda mõlemale poole tuttavast regulatsioonist, ega peaks kohanduma ainult ühele osapoolele tuttavale õigusele,“ sõnas Merilai
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Marko Udras ütles kohtumisel, et Kaubanduskoda on oma liikmete arvamust ühtse müügiõiguse ning laiemalt siseturu edukat toimimist takistavate tegurite kohta uurinud mitmel korral.
Ühe olulisema probleemina on alati välja toodud liikmesriigiti kohati oluliselt erinevaid regulatsioone ja nõudeid, millega enda kurssi viimine tähendab ettevõtjale olulist kulu.
„Küsides ettevõtjatelt, kas lepinguõiguse põhimõtted vajaksid Euroopa Liidus suuremat ühtlustamist, leidsid ligemalt 2/3 vastanutest, et ühtlustamine on vajalik,“ märkis Udras.
Lepinguõiguse ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil on olnud viimastel aastatel Eesti jaoks üks peamisi prioriteete tsiviilõiguse vallas ning Eesti väikeriigina tunnetab, et riikide lepinguõiguste erinevused on olulised takistused just väiksemate ettevõtjate tegevusele ja kahjustavad kõige teravamalt väiksemate riikide tarbijaid.
Seetõttu on Euroopa Komisjoni algatus luua ühtlustatud müügiõigus Eesti hinnangul äärmiselt teretulnud ning Eesti toetab seda aktiivselt.
Kohtumisest võtsid osa nii ettevõtjate kui tarbijate esindajad ning õiguspraktikuid.
Arutelule olid teiste seas esindatud näiteks Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon, Kaupmeeste Liit, Tarbijakaitse Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Tartu Ülikool, Advokatuur jne.
