Kui Soome huvi tunneli vastu on ilmselge – see ühendaks neid Rail Balticu külge, siis Eesti motiivid selles projektis osaleda võivad esialgu segaseks jääda. Ministri kinnitusel on aga kasu Eestile nii inimeste kui ettevõtjate tasandil ilmselge.

„Kui Rail Baltic lõpeb Tallinnas, aga läheks tunneli kaudu Helsingisse ja sealt kaudu Põhja-Soome välja, siis see tähendaks meile miljoneid tonne kaupa juurde,“ kinnitas Michal.

Michali sõnul suureneksid ka Eesti inimeste võimalused Soomes äri ajada ja tööl käia, mis omakorda tähendaks suuremaid sissetulekuid. „Kultuurilised ja hariduslikud liikumisvõimalused. Igasugusesed võimalused paranevad. Kasvõi Vantaa lennujaama oleks lihtsam minna," lisas ta.

Helsingi-Tallinna tunnelile on hetkel tehtud esilalgne uuring, mille järgi võib tunneli maksumuseks tulla 9-13 miljardit eurot, see tasuks ennast ära 37 aastaga ning see annaks panuse nii Eesti kui Soome majanduskasvule – vastavalt 0,5-1% ja 1-3%. Täpsemat uuringut on oodata 2018. aasta teises pooles ja siis saab Michali sõnul tunneli osas konkreetsemaid otsuseid teha. Täpsem uuring ise läheb samuti maksma päris korraliku summa – 1,2 miljonit eurot.

Ehituse rahastuseks on Michali sõnul ettenähtud võtta nii laenu kui otsida osanikke, aga kõik see peaks selguma juba täpsemas uuringus. „Ootame uuringu ära ja siis otsustame,“ rõhutas ta.

Michal siiski ei välista, et tunneli maksumus võib tulla ka suurem kui esialgses uuringus. „Nii konservatiivsele kui riski arvestusele on erinevas suurusjärgus riskifond sisse arvestatud. Kui läheb kallimaks, siis sellele on mõeldud,“ kinnitas ta.

Küsimusele, kas pikas perspektiivis saaks tunneli kaudu vedada ka näiteks Põhja jäämere naftat Michal ühest vastust anda veel ei osanud. „Seda on vara öelda, aga soomlased on arutanud, et mida põhjast tasuks vedada. See on lähikümnendite küsimus,“ nentis Michal.

Positiivsed hinnangud ütlevad praegu, et tunnel võiks saada valmis 2030ndate teisel poolel. „Rail Baltic võiks saada valmis 2025, tunnel kümmekond aastat hiljem. See on väga pikk unistus, aga kunagi kirjutati ka allveelaevadest ulmejuttudes. Ma 2040. aastal lähen pensionile – siis oleks tore rongiga Helsingisse saada," on Michal optimist.