LHV teatas, et Pensionifond Eesti on investeerinud pensionivara eelkõige pikaajaliselt ja kohalikku majandusse, kuid teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine sellist strateegiat ei toeta.

Michal tõdeb uudise valguses: „Valitsuse tegevus toob juba ette tagajärje. Sõnades oodatakse, et rohkem meie pensionirahast investeeritaks kasulikult Eesti majandusse, tegelikkus saab olema vastassuunaline. LHV, üks väheseid kohalikke panku, näeb valitsuse pensionilammutamises sellist riski kasvu, et meie pensioniraha kolib välisturgudele. Pensionikogujana, kelle veeringud samas katlas, saan aru, et kaitstakse kogujate tulevikku, samas Eesti majandusele tervikuna on see väga halb.“

Michal jätkab: „Otse öeldes, igatsorti mured Järvikutega on selle kõrval nohu, kui Eesti majandus kaotab usalduse ja pikaajalise rahastamise allikad. Pensioniraha selleks kindlasti oli ja on. Selle usalduse kadumisel jäävad tegemata uued investeeringud, loomata uued töökohad, jõukus Eesti inimestele. Pensionireformi puhul tuleb lisaks vaadata, et mis juhtub varadega pensioniinvesteeringutes, mis sunnitult müüki lähevad, kui pensionipõrsa purustamine õnnestub. Need kellel palju vaba raha, ilmselt naeratavad, lihtne pensionikoguja saab vastu pükse. Huvitav kas see ongi osa motiivist, valitsuse rahahädale otsa?“.

„Palju õnne Eesti majandus ja ettevõtlus, valitsus tuli appi. Ronald Reagan ütles, et sõnum sellest, et valitsus tuli appi on üks hirmutavamaid sõnumeid kelle tahes elus. Tänane koalitsioon on otsustanud seda igapäevaselt üle kinnitada. See on ka ainuke hea asi,“ kirjutab Michal.