Kas tuleb üleminek krüptorahale?

Krüptoraha on praegu popp teema. Tuleviku vaadates on nendel tehnoloogiatel mingisugune väärtus. Mingi osa sellest säilub ja hakkab ehk kuidagi asju mõjutama. Praegused lahendused on tagasihoidliku mahuga.

Me peame sellistes valdkondades jälgima tehnoloogilist lahendust ja saama aru, et võib olla mõnes valdkonnas tehnoloogia muudab süsteeme. Ka pankade ärimudeleid, kui järsku on võimalik kuidagi väljaspool panka teise firma kaudu midagi odavamalt teha, siis õõnestab see pankade tulubaasi. Et uued firmad või rahad hakkavad asendama panku, seda ma ei usu.

Kommertspangad propageerivad siin jõuliselt sularahata ühiskonda. Kas see on keskpankadele vastumeelne, kuna teenitakse emiteerimiselt?

Teenitakse. Keskpangad võivad leida viise kuidas ka elektrooniliselt raha pealt teenida. See ei ole primaarne. Sularahata ühiskonna juttu on jäänud vähemaks kui mõni aasta tagasi. Mina olin väga allergiline sellele jutule, et meil Eestis tekib sularahavaba ühiskond.

Mõlemad maksevahendid võiksid vabalt omavahel konkureerida. Nii elektrooniline kui sularaha on väga väärtuslikud. Hakata ütlema, et üks on parem kui teine on vale. Sellist religioosset idee propageerimisest on vähem kuulda. Elame, näeme.

Põhjamaad liiguvad kõige rohkem sularahata ühiskonna suunas. Rootsis on näha, et sularaha mass väheneb. Kuigi sularaha kasutatakse igapäevases elus vähem, on enamikes riikides hoitava sularaha mass kasvamas. Ka meil on pigem ringluses oleva sularaha mass kasvamas. Ühiskonna talituspidevuse seisukohalt on sularaha hea.

Ma ei kujutaks ette olukorda, kui ükspäev öeldakse, et see on viimane rahatäht ja nüüd on kõik elektrooniline. Riskid oleks sellises süsteemis suured. Näiteks elekter läheb ära. Meil on sularaha näol hästi toimiv vanamoodne küberturvaline analoogtehnoloogia. Ma loodan, et selline topeltsüsteem säilub ja me väärtustame mõlemaid variante.