Mida arvata Helme miljardilaenu plaanist? Opositsioon kinnitab: riigikogu on valmis asja kiirelt arutama

 (239)
Ülevaade riigi reservidest!
Martin Helme
Martin HelmeFoto: Rauno Volmar

Rahandusminister Martin Helme tõi ühe kriisiga võitlemise meetmena välja Eestile suuremahulise laenu võtmise, millega enim pihtasaavates sektorites majandusmõjusid leevendada. Majandusekspertidest rahanduskomisjoni liikmed toovad välja, et laenuvõtt on vaja riigikogus kinnitada ja seega on vaja seda kiiremas korras arutama hakata. Aivar Sõerd peab lisaks aga vajalikuks tänases olukorras ära mainida, et riigil on reserve küll veidi alla 1,3 miljardi euro, aga võiks olla hoopis rohkem kui majanduse headel aegadel valitsus reservidest osa ära kulutanud poleks.

Rahandusminister Martin Helme teatas eile, et valitsus valmistub viirusekriisis majandust toetama ja kriisi mõju leevendama laenuga suuruses "esialgu vähemalt miljard eurot" ning lisas, et laenu võetakse esialgu "igaks juhuks", sest riigil on endal suured reservid. „Seda raha pole kohe plaanis kulutada, sest riigil on endal olemas tugev, 1,3 miljardi eurone puhver [eilsel pressikonverentsil ütles Helme täpsemaks summaks 1,259 miljardit-toim.], "rõhutab Helme ka saadetud pressiteates.

Rahandusministeerium teatas, et esmalt tõstetakse rahandusministri käskkirjaga maksimaalselt emiteerida lubatud võlakirjade mahtu 400 miljonilt ühele miljardile. Programmi kogulimiidi tõstmine on vajalik riigikassale suurema paindlikkuse andmiseks prognoositust sügavama rahavoolise puudujäägi tekkele reageerimisel.

Seotud lood:

„Pean mõistlikuks luua tugev rahapuhver kohe, kuna finantsturgudel on ennustamatu olukord ja hiljem võib vajaminevate vahendite saadavus ning hind olla ebasoodsam," ütles Helme. Täpsemad detailid võlakirjade emissiooni kohta on veel selgumas ning sõltuvad muu hulgas raha laenamise kiirusest ja mahust.

„Ettevõtluse toetamiseks ja majanduse stimuleerimiseks on erinevaid viise ja tegeleme kõige sobivamate valikuga," ütles Helme. „Riik ei saa võtta kõiki kulusid ja kõiki saamata jäänud tulusid enda kanda, kuid oleme ettevõtjatele kindlasti toeks, et see kriis võimalikult pehmelt üle elada."

RIIGI RESERVID 1,3 MILJARDIT EUROT
Likviidsusreservis on 845 miljonit eurot:
  • Töötukassa reservidest 919 miljonit
  • Haigekassa reservidest 198 miljonit
  • Euroopa Komisjonilt 19 miljonit
  • Sihtasutuse reservidest 331 miljonit
  • Nendest on riik ära kulutanud ca 600 miljonit

Stabiliseerimisreservis 415 miljonit eurot


See reserv on kehtiva seaduse alusel mõeldud kasutamiseks kriiside ja järsu majanduslanguse olukorras. 

Mida Helme laenuplaanist arvata?

Sõerd: laenu võtmine on põhjendatud, aga...

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd teeb alustuseks ülevaate riigi rahalisest seisust ehk millest see Helme väljatoodud 1,3 miljardiline puhver koosneb. Samuti ei saa Sõerd jätta märkimata, et seda oleks oluliselt rohkem, pea kahe miljardi euro ulatuses, kui valitsus poleks reservirahadest päris suurt hulka juba praeguseks - majanduse headel aegadel - ära kulutanud.

"Riigi finantsvara asub põhiliselt kahes kohas, need on stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Likviidsusreservi koguvad raha nii töötukassa kui haigekassa, lisaks ülikoolid ja teised asutused. Kokku on nad hoiustanud seal ligi 1,5 miljardit eurot. Osa hoiustajate raha ehk üle 600 miljoni on sellest aga tänaseks kulutatud jooksvateks riigieelarve vajadusteks. Veebruari seisuga oli hoiustatud rahast alles 845 miljonit eurot.

Riigil on raha veel ka stabiliseerimisreservis - see reserv on kehtiva seaduse alusel mõeldud kasutamiseks kriiside ja järsu majanduslanguse olukorras - 415 miljonit eurot.

Stabiliseerimisreservist läks eelmise majanduskriisi ajal käiku pool ja tänaseks on sinna raha kogunenud sama palju kui oli eelmise majanduskriisi puhkemise eel. Samal ajal on aga riigieelarve ja seega ka võimalike katmist vajavate riskide rahaline maht kasvanud rohkem kui kahekordseks," toob Sõerd paralleeli kümmekond aastat tagasi alanud masuga.

"Laenu võtmine on praeguses olukorras põhjendatud, aga sealjuures jäetakse rääkimata jutu teine pool. Eelarve võib miinusesse minna majanduslikult kitsastel aegadel ja siis on ka põhjendatud laenu võtmine. Headel aegadel aga tuleb vara kõrvale panna ja eelarvepuhvreid tugevdada. Seda praegusele kriisile eelnevatel aastatel ei tehtud," selgitas Sõerd.

Laenu võtmist peaks arutama asuma juba järgmisel nädalal

"Aga nagu sai öeldud, siis laenu võtmisest praeguses erakorralises olukorras ilmselt ei pääse. Ettepanekud meetmete paketi üle peaks kujundama valitsus ja seejärel peaks tulema need aruteluks riigikokku. Küsimus on ajakriitiline ja Riigikogu rahanduskomisjon võiks asja arutama hakata juba järgmisel nädalal. Töökava järgi aga rahanduskomisjoni millegipärast järgmisel nädalal selleks kokku ei kutsuta.

Riigikogu opositsioon on valmis nende abimeetme väljatöötamisse oma ekspertiisi ja kogemustega panustama," kinnitas Sõerd.

"Kriisi lahendamise meetmete osas tuleks soovitada need sihtida võimalikult täpselt. Eelkõige siis nendele sektoritele, mis on praegusest viiruse levikust kõige enam mõjutatud, eelkõige turismivaldkond, aga võimalik, et ka tootmisvaldkond ja muud majandussektorid.

Eelmise kriisi kogemusele tuginedes on eelkõige vaja lahendada ja ületada ajutisi makseraskusi. Selleks sobivad kõige paremini riigi garantiid Kredexi kaudu ja lühiajalised laenud. Äärmiselt positiivne oli kommertspankade valmisolek pakkuda ajutist laenupuhkust põhjendatud olukordades. Toimiks ka selline meede, et riik ostab raskustes ettevõtetes osalusi, hiljem olukorra paranedes müüb need eraomanikele tagasi.

Teiseks, äärmiselt asjakohased on erinevad tööturumeetmed. Samuti meetmed tagamaks seda, et sundkorras töölt eemalejääjaid toetada sissetulekute ootamatu vähenemise puhul. Meetmete väljatöötamine on ajakriitiline töö, ka riigikogu opositsioon on valmis sellesse töösse panustama," rõhutas Sõerd.

Sutt: laenu võtmist peab põhjendama, "igaks juhuks" ei ole põhjendus

Endine Eesti Panga asepresident ja reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütleb, et laen ei saa olla eesmärk omaette ning laenu võtmise põhjendus teha seda "igaks juhuks" ei päde. Laenu võtmine on samas vältimatu ja ta kinnitab, et riigikogu rahanduskomisjon on valmis seda kiirelt arutama.

"Rahandusministri seisukoht peab esmalt saama valitsuse otsuseks," kommenteeris Sutt. "Teiseks on vaja teada, mis on selle otsuse rahanduslik raam ehk kui suur on auk, mida tuleb katta. Selleks on vajalik ülevaade riigi rahalisest hetkeseisust ning hinnang majanduse olukorrale, täpsusastmega, mis täna võimalik. Kolmandaks, mis on konkreetsed tugimeetmed - kellele, kui palju, millal.

Riigi rahanduslikku seisu arvestades on laenu võtmine vältimatu ja kuigi laenuvõime on tugev, peab laenamine olema hästi ette valmistatud ning igal juhul peavad valitsuse tugimeetmed olema ajutised ja hästi sihitud.

Ulatuslikel rahvusvahelistel piirangutel on vahetu negatiivne mõju Eesti majandusele. Sellises olukorras on riigi tugimeetmed kõige enam pihta saanud sektoritele (turism, ürituskorraldus, transport) põhjendatud - koroonaviiruse kriis on olemuselt ja põhjustelt täiesti erinev 2008-2009 globaalse finantskriisiga.

Laenu võtmine vajab riigikogu otsust. Oleme riigikogu rahanduskomisjonis valmis valitsuse ettepanekuid tugimeetmeteks ja rahastamisvalikuteks kiireloomuliselt ja konstruktiivselt arutama," kinnitas Andres Sutt.

Siim Kallas kirjutas täna aga Postimehes, et kiirete arvutuste järgi võib riigil vaja minna laenuraha kuni üheksa miljardi euro ulatuses.