Mida arvavad LHV analüütikud Tallinna börsi aktsiatest?

 (3)
Madis Toomsalu
LHVFoto: Hendrik Osula

Ärileht toob välja LHV analüütikute põhjalikud arvamused Eesti börsiettevõtete aktsiatest.

Arco Vara jaoks on võtmeküsimus müügi ajastuses. LHV õiglase väärtuse vahemik põhineb eelkõige meie hinnangul ettevõtte arendusprojektide kohta, mis tunduvad tugevad, eriti Kodulahe ja Bulgaaria arendused. Nende puhul eeldame suhteliselt kiiret müüki, mis toetab ettevõtte väärtust. Kodulahe projektis on eelmüük olnud hea ja loodetavasti hakatakse kortereid klientidele üle andma juba sel aastal. Arco Vara 2017. aasta käibeks võib osutuda 13,5 miljonit eurot ja kasum kujuneda tublisti üle ühe miljoni euro. Tulenevalt vähesest nö korterite laovarust kujuneb 2016. majandusaasta tulemus, eriti teine poolaasta, nõrgemaks kui 2015. Mis puudutab dividende, siis juhul kui ettevõte otsustab 2016. aasta kasumit jaotada, siis saab see ilmselt olema marginaalne kuid me eeldame et ettevõte eelistab 2016. kasumi reinvesteerimist kasumi jaotamisele.

Baltika on viimase kahe aasta jooksul teinud palju muudatusi ja loodetavasti kajastub nende muudatusute positiivne mõju 2017. aasta majandustulemustes. Baltikumis on lisandumas mitmeid uusi kaubanduskeskusi, mis võib pakkuda ettevõttele täiendavaid võimalusi. Peamine peaks olema keskendumine loodud platvormi konsolideerimisele ning sellelt platvormilt tulemuste kasvatamisele. Jaanuari alguses avalikustatud 2016. aasta müüginumbrid vastasid meie enda prognoosidele ning 2017. aastaks eeldame veidi üle 1,0%-list käibe kasvu. Meie müügiprognoos ei ole agressiivne kuna usutavasti võtab tehtud muudatuste positiivse mõju avaldumine veel veidi aega, kuid me oleme jätkuvalt optimistlikud, et kõige raskemad ajad on loodetavasti möödas. Me ootame ka mõningast kasumlikkuse paranemist tulenevalt varude paremast juhtimisest. Eelnevast tulenevalt usume, et hetkel turg alahindab ettevõtte fundamentaalväärtust.

Seotud lood:

Harju Elektri 2017. aasta majandustulemuste olulisele paranemisele viitab hiljuti võidetud suuremahuline alajaamade tootmise leping ühe Soome suurima elektri jaotusvõrgu ettevõttega. Täiendavalt panustab tulemustesse ka 2017. aasta esimesel poolaastal valmiv Allika tööstuspark. Mis puudutab 2016. aasta eest makstava dividendi suurust, siis võimalik, et selles osas oleme liialt konservatiivsed ning ei saa välistada, et see võib taas koos kapitali vähendamise väljamaksega kujuneda eelmise aastaga sarnaselt 0,12 euroks.

Linda Nektari jaoks on 2017. aastal märgiliselt kõige suurem sündmus ja väga olulise verstapost veinitootmise kõrvaproduktina ülejääva ja kinnipüütava aroomi müügi alustamine. Võimalik, et 2017. aasta kujuneb ebatavaliseks ka mitme aktsiisitõusu mõjul. Ühest küljest küll kõrgemad aktsiisid ja seega kõrgem lõpphind tarbijale vähendab lõpptarbija nõudlust siidrite järele, kuid teisest küljest võib lühiajaliselt tekkida olukord, kus lõpptoote valmistajad on motiveeritud tootma lattu tavalisest suuremat kogust madalama aktsiisimääraga toodet ning sedasi toote lõpphinna tõusu turul mõnevõrra edasi lükkama. Sellisel arengul võib olla, vähemalt lühiajaliselt, 2017. aastale positiivne mõju.

Merko Ehituse esimese üheksa kuu puhaskasum jäi mõnevõrra alla 2015. aasta tulemusele ning sarnaselt ootame langust ka neljanda kvartali kasumi osas. 2015. aasta viimases kvartalis saavutas Merko väga kõrge kasumlikkuse ning on raske näha (aga mitte võimatu), et ettevõte suudaks seda see kord ületada. Kokkuvõtvalt paistab meile hetkel, et 2016. aasta puhakasum kujuneb ligi 15% madalaks kui aasta tagasi ning sellest tulenevalt langeb eeldavalt ka aktsionäridele tehtav väljamakse. Varasemalt sõlmitud lepingute tulemusena, eelkõige Eestis, paistab praegu, et Merko majandustulemused paranevad 2017. aastal. 2017. aasta olulisemateks sündmusteks võivad kujuneda Euroopa Liidu eelarvest rahastatavat projektide turule tulek (mitmed suuremahulised tööd) ning nende projektide võimalik võitmine (võivad aga ka vabalt konkurentidele minna). Kokkuvõtvalt, kuigi 2017. aastal ettevõte eeldatavalt parandab tulemusi, siis lühiajaliselt on Merko aktsia hinnal risk langeda tänaselt tasemelt.

2015. aasta lõpus saavutas Nordecon väga hea tõusu oma tööde portfellis ning 2016. aasta teisel poolaastal ning ka 2017. majandusaastal on see avaldumas ka majandustulemustes. Täiendavalt sisenes Nordecon ka partneriga Rootsi ehitusturule, mis samuti nii 2016. kui 2017. aastal avaldab ettevõtte käibele ja ärikasumile positiivset mõju. Samas tuleb silmas pidada, et Nordecon ise omab vaid 60% Rootsi tütarettevõttest, mis tähendab, et 40% seal teenitud kasumist kuulub hoopis vähemusosaluse omanikule ning ei kajastu Nordeconi puhaskasumis. Nordeconi tulemusi võivad mõjutada ka arengud Ukrainas kuna ettevõttel on seal finantsvarasid. 2015. aasta lõpus tulenes sellest 3 miljoni euro suurune ühekordne kahju. Maksimaalne risk 2016. aasta viimases kvartalis on selles osas oluliselt madalam. Kui üldse, siis hinnanguliselt võib see kujuneda suurusjärku 700 tuhat eurot. Sarnaselt Merko Ehitusele võivad 2017. aasta olulisteks sündmusteks osutuda võimalikud suuremahuliste tööde turule tulekud ning nende võitmine.

Olympic Entertainment Group’i õiglase väärtuse vahemik baseerub fundamentaalsel väärtusel ning asjaolu, et ettevõte on võrreldes võrdlusgrupi ettevõtetega soodsalt hinnatud. Malta turule sisenemine on olnud edukas ning samuti võib rahule jääda ettevõtte laienemisega Baltikumis. Peamine probleem seisneb olukorraga Poolas ning see on ka üks võtme tegureid 2017. aastal. Ettevõte soovib äritegevust Poolas jätkata kuid see sõltub uue litsentsi saamisest. Parimal juhul õnnestub see litsents saada 2017. aasta teisel poolaastal, kuid me usume et tõenäolisemalt võib see juhtuda 2018. aastal. Seetõttu käibe kasv 2017. aastal eeldatavasti aeglustub (aastases võrdluses võib paista käibe langus tulenevalt Hiltoni hotelli müügi ühekordsest tulust 2016. aastal). Lisaks Poolale on 2017. aastal tähelepanu ka kulude juhtimisel ja kasumlikkuse parandamisel. Eelnevast hoolimata peaksid dividendid tulenevalt väga heast rahalisest positsioonist jätkuvalt tugevad olema.

Silvano Fashion Group’i aktsia oli 2016. aastal selge Tallinna börsi staar. Läbi kogu 2016. aasta, aga eriti just aasta lõpus vene rubla tugevnes, mis viib aegamööda ka kohaliku ostujõu taastumiseni, kuid me ei prognoosi selle hüppelist kasvu 2017. aastal. Rubla tugevnemine toob teisest küljest Silvanole kaasa ka valuutakursi kahjumeid (tulenevalt Venemaal ja Valgevenes asuvate tütarettevõtete konsolideerimisest). See asjaolu saab mõjutama ka neljanda kvartali tulemusi ning täiendav kulu tekkib ka aasta lõpus makstud dividendide maksustamisest. Hetkel paistab meile, et viimase kvartali puhaskasum jääb erinevatel põhjustel oluliselt madalamaks võrreldes aasta tagusega. 2017. aastal eeldatavasti käive siiski tõuseb ning see viib ka puhakasumi mõningase kasvuni, rahavood ja dividendide maksmise võimekus püsivad samuti head. Kuigi Silvano aktsia hind ei pea ilmtingimata kukkuma meie hetke nägemusele aktsia õiglasest väärtusest, siis 2017. aasta tuleb suure tõenäosusega ettevõttele oluliselt tagasihoidlikum kui oli 2016. Lisaks oodavale puhaskasumi vähenemisele neljandas kvartalis näeme aktsia hinnale lühiajaliselt täiendavalt riski asjaolust, et ajalooliselt on Silvano aktsia kaubelnud madalama kasumi ja hinna (P/E) suhtega kui hetkel. Võimalik, et turg spekuleerib praegu võimalikele suhete paranemisele Venemaa ja Lääne riikide vahel ning lootusele sanktsioonide peatsest lõpetamisest. Sellised arengud 2017. aastal võivad olla täiendavaks katalüsaatoriks aktsia hinnale, aga sellised ootused ei pruugi realiseeruda.

Tallink Grupi puhul on 2017. aasta kõige suurem sündmus uue laeva Megastar saabumine jaanuari lõpus. Selle mõjul kasvavad eeldatavasti nii veetavate reisijate arv kui ka, mõnevõrra, efektiivsus. Kahjuks detsembris toimunud järsu kütusehindade tõusu mõju saab 2017. aastal Tallinkile olema üsna tugev olema (hoolimata sellest, et uus laev saab kütusena kasutada ka vedeldatud gaasi). Negatiivne mõju paistab tulevat eriti tugev just 2017. aasta esimeses kvartalis, mil madalast võrdlusbaasist tulenevalt paistab hetkel, et kütusehinnad tõusevad Tallinkile suurusjärgus 50%. Meie 2017. aasta kasumiprognoosis veel aasta lõpu kütuse hinna tõusu mõju ei kajastu, ehk meie 2017. prognoosid on hetkel selgelt liiga optimistlikud.

Hetkel ei ole me küll avalikustanud Tallinna Vesi majandustulemuste prognoose aga kuna kohtukulud on olnud tavapärasest kõrgemad, siis 2016. aasta puhaskasum jääb ilmselt suurusjärgus 1 miljoni euro võrra madalaks kui eelneval aastal. 2017. aasta tulemused sõltuvad eelkõige kohtute otsustest - milliseks kujuneb veetariifide regulatsioon 2017. aastal ning millised otsused võetakse vastu kompensatsioonide maksmise osas. Ringkonnakohtu otsuse (Tallinna Vee ning Konkurentsiameti vahelise tariifivaidluse osas) tegemise tähtaega on pikendatud 26. jaanuarile. Kui mitte esimesse kvartalisse siis ilmselt esimesse poolaastasse peaks jääma ka rahvusvahelise arbitraaži otsus.

Tallinna Kaubamaja puhul on nii mitmeidki arenguid, millele 2017. aastal tähelepanu pöörata. Esmalt autode segmendi kasvu jätkusuutlikus. 2016. aastal oli see erakordselt tugev tulenevalt uute mudelite populaarsusest ja avalikest hangetest. 2017. aastase on planeeritud ka mõningane laienemine Selveri supermarketite segmendis. Näiteks on planeeritud käesoleva aasta lõppu T1 kaubanduskeskuse avamine, mille ankurrentnikuks on Selver oma 6 000 ruutmeetrise hüpermarketiga. Ettevõtte kasumimarginaalid on samuti üks võtmetegureid mida jälgida nii 2016. lõpus kui 2017. aastal. Kasumlikkuse osas on olnud juba positiivseid arenguid ning loodetavasti see progress, või vähemalt tulemuste hoidmine samal tasemel, jätkub ka 2017. aastal. Fundamentaalselt võib ettevõtte aktsia hinnal olla täiendavat ruumi kasvada, kuid õiglase väärtuse hindamisel võtame arvesse ka suhtarvude võrdlust, mis viitab mõnevõrra madalamale hinnatasemele.