Mida OECD oma raportis Eestile tegelikult soovitas- kas kulutada rohkem või mitte kulutada? Eesti Pank selgitab.

 (9)
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.Foto: Eesti Pank

Valitsuse ees on keeruline ülesanne: kulutada tuleb poliitikale, mis aitab rohkem inimesi tööturule tuua ja tootlikkust tõsta. Samal ajal ei tohi aga kulutusi suurendada, et mitte kuumendada majandust. Reformidele kulutamine tähendab praeguses olukorras seda, et kusagilt mujalt tuleb kokku hoida, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon OECD avaldas eile värske majandusülevaate, kus kirjutas Eesti kohta muuseas, et kuigi protsüklilist eelarvepoliitikat peaks vältima, on Eestil jätkuvalt ruumi selleks, et eelarvepoliitika ehk siis avalik sektor mängiks suuremat rolli töökohtade loomisel, infrastruktuuri ning keskkonnainvesteeringutes.

Selline tõdemus tekitab küsimuse, kas sellest võiks välja lugeda, et praeguses majanduse heas seisus võiks valitsus jätkuvalt majandust turgutada?

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütleb, et OECD tekst on sõnastatud laiema avalikkuse jaoks keeruliselt ja on tõsi, et seda võib valesti mõista.

Oja sõnul ütleb OECD aga prognoosi tekstis konkreetselt, et valitsus peab vältima protsüklilist eelarvepoliitikat, et mitte suurendada juba majanduses olevaid pingeid. „Seega ei kutsu OECD praegu rohkem kulutama,“ kinnitab Oja.

Seotud lood:

Protsüklilise eelarvepoliitika vältimine tähendab teiste sõnadega seda, et headel aegadel peab eelarve olema nominaalselt ülejäägis. Mida parem on majanduse olukord, seda suurem peab olema eelarve ülejääk, selgitab ta.

Samas kutsub OECD Oja sõnul üles tegelema struktuurireformidega, infrastruktuuri arendamise, keskkonna probleemidega jne. „Sellisteks tegevusteks raha leidmine ei pea tähendama tingimata eelarve defitsiiti laskmist, vaid võib seisneda ka prioriteetide seadmises,“ ütleb Oja.

OECD prognoos sisaldab Eesti kohta muret kiire tööjõu kallinemise pärast madala tootlikkuse kasvu tingimustes, kuna sellega kaasneb eksportiva sektori konkurentsivõime langus.

„Seega on valitsusel keeruline ülesanne. Kulutada tuleb poliitikale, mis aitab rohkem inimesi tööturule tuua ja tootlikkust tõsta. Samal ajal ei tohi aga kulutusi suurendada, et mitte kuumendada majandust. Reformidele kulutamine tähendab praeguses olukorras seda, et kusagilt mujalt tuleb kokku hoida,“ kommenteerib Oja.