Mida on Eestil Mauritiuselt õppida?
Saare üks tähtsamaid majandusharusid on turism. Konkurents on väga tihe, sest sarnaseid “paradiisisaari” on regioonis teisigi. Mauritius eristub teistest teeninduse kvaliteediga, väites, et saare suurim väärtus pole mitte kaunid rannad, vaid sõbralikud inimesed.
Kuna ligi 60% suurte hotellikomplekside külalistest on lojaalsed, st käivad aastast aastasse samas hotellis, tuleb nende rahulolule ülimalt suurt tähelepanu pöörata. Paljud pered nõuavad iga aasta isegi täpselt sama tuba ja toateenindajat, et kvaliteedis kindel olla. Mauritiuse turismitööstuse jaoks on olulisim mitte niivõrd iga aasta üha uusi turiste saarele meelitada, kuivõrd iga- aastaste külastajate lojaalsust hoida.
Teine huvitav nišš on mudellaevade tööstus. Kolmkümmend aastat tagasi elas saarel meister, kes meisterdas oma lõbuks ülitäpseid laevamudeleid. Need äratasid maailmas tähelepanu ja tänaseks on sellest välja kujunenud miljoneid dollareid sisse toov tööstusharu. Maailmas ei ole laevamudelite kogujaid eriti palju, aga tegemist on väga rikaste inimeste hobiga, kes teavad, et Mauritiusel tehakse parimaid laevu. Laevamudelite valmistamine on Mauritiuse Nokia.
Kolmas müügiartikkel on kultuuriline mix, segu euroopa, aafrika, india ja hiina kultuurist. Algupärast Maurituse kultuuri polegi õieti tekkinud, isegi suveniiripoodides müüakse peamiselt Indiast ja Aafrikast imporditud nänni.
Pealtnäha puudus on aga pööratud võimaluseks: turistid saavad Mauritiusel “ühe hinnaga neli kultuuri”.
Miks ei võiks ka Eesti rohkem oma vene kultuuripärandit turustada? Meie võimalus oleks turistidele pakkuda kaks kultuuri ühe hinnaga.
