Mida õppida ehk ametid, mis tulevad ja ametid, mis lähevad

 (6)
harvester
h

Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ning multifunktsionaalsust, kasvava olulisusega on kõigil elualadel IKT oskused, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Koolitus.

Rutiinsed ametid kaovad ja (töö)elus jõuavad edasi vaid digioskustega töötajad – sellise tulemuseni laias laastus jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud.

OSKA on prognoosisüsteem, mille eesmärk on kindlaks teha, milliseid ameteid ning oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda, mida lähemalt uuriti, olid IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala.

Kui arvestusalal ja metsatööstuses peaks aastaks 2020 töötama tänasega võrreldes vähemalt tuhat inimest rohkem, siis infotehnoloogia valdkond „karjub“ ligi 14 000 uue spetsialisti järele, osutasid uuringud. Kuid mitte ainult: tehnoloogiaga sina-peal olevaid töötajaid vajavad hiljemalt kümne aasta pärast Eestis kõik majandusvaldkonnad. Nii näiteks on juba praegu metsanduses puudus meeste/naiste järele, kes saaksid hakkama harvesteril, mille juhtimispult meenutab kosmoselaeva oma.

OSKA ekspertgrupp rõhutas, et IKT oskustega inimeste juurde saamiseks ei pea looma senisest rohkem õppekohti, vaid vähendama õpingutest loobujate hulka – eesmärk on, et vähemalt 70% valdkonna õppuritest jõuaks ka diplomini. Samal ajal tuleb parandada kõigi elualade töötajate IT-oskusi, et ei juhtuks nii, nagu näitena toodud metsanduses – kogemustega metsamehed langesid välja, sest ei tundnud uut tehnoloogiat.

Tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsitakse Kutsekoja juures igal aastal viies valdkonnas, sel aastal tulevad rapordid veel metalli- ja masinatööstuses ning sotsiaaltöös.

Arvestusal: raamatupidajad lähevad , IT-auditi tegijad tulevad

  • Lähema 5–10 aasta jooksul on valdkonda vaja 300 uut töötajat aastas. Valdkonna põhikutsealadel (finants- ja juhtimisarvestus e. raamatupidamine; väline audiitortegevus, sisemine audiitortegevus) kahaneb töötajate arv kümne aastaga u 22 000-lt 20 400-ni inimeseni.
  • Eriti mõjutab kahanev trend raamatupidamist: keskastme spetsialistide ja kontoriametnike vajadus võib lähema kümne aasta jooksul väheneda kuni kolmandiku võrra. Vähenemistrend mõjutab mingil määral ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi (uue tööjõu vajadus u 95 inimest aastas).
  • Kasvav vajadus on spetsialistide järele, kes suudaksid valdkonna tehnoloogiliseks arenguks vajalikke süsteeme luua ja arendada. See eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja MA süsteemi tundmist.
  • Arvestusala analüütikuid võib lähima kümnendi jooksul vaja minna praegusest kaks korda enam (koos kontrollerite ja arendusjuhtidega on uue tööjõu vajadus u 140 inimest aastas).
  • Finantsjuhte on juurde vaja u 30 inimest aastas, mõnevõrra võib tööjõunõudlus kasvada seoses vajaduse kasvuga süsteemse juhtimise järele.
  • Vajadus (vande)audiitorite järele püsib ekspertide hinnangul stabiilsena. Kasvav allharu on ilmselt IT-audit. Et suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev (nii vande- kui ka siseaudiitorite puhul on uue tööjõu vajadus u viis inimest aastas).

IKT: seadmekoostajad lähevad, insenerid tulevad

  • Põhikutsealad info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on tulevikus elektroonika, tarkvaraarendus, IKT- süsteemid ja -teenused, telekommunikatsioon ning valdkondade üleselt juhtimine. Aastaks 2020 on IKT-oskustega spetsialiste vaja 37 000, võrreldes 2013. aastaga on seda üle 1,5 korra enam. Aastas on IKT-spetsialiste juurde vaja u 1580 inimest.
  • IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.
  • Oluliselt on vaja juurde magistrikraadiga IKT-spetsialiste, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.
  • Elektroonika ja telekommunikatsiooni alavaldkondadega seotud põhikutsealadel kasvab kõige kiiremini vajadus uusi tooteid ja teenuseid loovate inseneride järele. Vajadus tehnikute ja tootmise operaatorite järele püsib pigem stabiilsel tasemel, seadmete- ja juhtmeköidiste koostajate järele vajadus kahaneb.

Metsandus ja puidutööstus: raietöölised lähevad, operaatorid tulevad

  • Arvestades nii tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadust kui ka valdkonna tööjõuvajaduse väikest kasvu, vajab metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkond ekspertide hinnangul umbes 695 töötajat aastas.
  • Juurde on vaja harvesteri- ja forvarderioperaatoreid ning metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhte. Vajadus püsib praktilise ettevalmistusega metsanduse spetsialistide ja arboristide kui suhteliselt uue kutseala esindajate järele.
  • Järk-järgult väheneb vajadus kettsaega töötavate raietööliste järele, kes praegu moodustavad ligi poole alavaldkonna hõivatutest, vajadus võsasaega töötavate raietööliste järele kahaneb mõõdukalt.
  • Puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ning mööbli tootmise, sh pehme mööbli tootmise alavaldkondades töötavate inimeste arv peaks tulevikus kasvama eelkõige suuremat lisandväärtust loovate põhikutsealade esindajate osas, nagu tootmisjuhid, tootearendajad ja tehnoloogid, ka kutseharidusega tehnik-joonestajad. Jätkuvalt on vaja puitkonstruktsioonide projekteerijaid, püstitajaid ja puitmajade tootjaid. Senisest rohkem on vaja mehhatroonika või automaatika ettevalmistusega tootmisseadmete tehnikuid.
  • Pehme mööbli valmistajaid ning tislereid läheb jätkuvalt vaja. Kasvab vajadus liinioperaatorite ja puidutöötlemise CNC töötlemiskeskuste operaatorite järele, tavapuidupingi operaatoreid nii palju enam vaja pole.
  • Märkimist väärib, et valdkonna ekspertide hinnangul võiksid kuni pooled valdkonda sisenevatest inimestest tulla täiskasvanute täiendus- või ümberõppe kaudu. Tulevikus nähakse ka sisemisi ümberkorraldusi, kus ühelt põhikutsealalt liigutakse teisele.

Allikas: Tulevikuvaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus. OSKA analüüs