Mida põnevat näitab teise pensionisamba uuring?

 (195)
Mida põnevat näitab teise pensionisamba uuring?
graafikGraafik: Ärileht

Eesti Kindlustusseltside Liidu tellitud ja juunis Turu-uuringute pole läbi viidud uuringus osales 1015 inimest, kusjuures kutse osalemiseks saadeti 3100 inimesele.

Tulemused on igati huvitavad ja näitavad ka inimeste pensioniks valmistumise plaane ja mittevalmistumise põhjuseid väljaspool sundpensionisammast.

Investeerimiskontole kannaks raha sagedamini eestikeelne elanikkond, kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad ja üle 30 000 euro eest laenukohustusi omavad inimesed.

Need, kes võtaks raha välja ise investeerimiseks, kuid mitte investeerimiskontole, on sagedamini mehed ja 18-24 aastased.

Laenumakseteks ja jooksvate kulude katmiseks võtaks välja sagedamini muukeelsed inimesed, Ida-Virumaa elanikkond. Ka need, kellel on laenukohustusi 1000 - 30 000 eurot ja muid sääste mitteomavad inimesed.

Jättes kõrvale teise pensionisamba, valmistub rahaliselt pensioniks mingi plaaniga kolmandik inimestest. 22 protsenti kogub ise raha, säästab ja investeerib. Seal tuleb esile, et seda teevad sagedamini kuni 30-aastased, eestikeelne elanikkond ja suure sissetulekuga inimesed.

Välja tuleb ka kinnisvarausk. Tervelt 16 protsenti on juba ostnud või plaanib osta kinnisvara üürimiseks. Ka siin paistavad silma kuni 30-aastased, Lõuna-Eesti elanikud ja suure sissetulekuga inimesed.

Seotud lood:

Kolmandasse pensionisambasse panustab 13 protsenti küsitletutest. Selle on valinud sageli erinevate kindlustustoodetega liitnud inimesed, kel on laenukohustusi üle 30 000 euro.

Seitsmel protsendil on juba piisavalt investeeringuid. Siin grupis on sagedamini mehed, eestikeelsed inimesed ja maapiirkondade elanikud, samuti suure sissetulekuga inimesed.

Ülejäänud ei valmistu rahaliselt pensionieaks

Põhjuseid on väga erinevaid. Tervelt kolmandik arvab, et nagunii tõstetakse pensioniiga nii palju, et pensionile ei saagi jääda. Sedasi arvavad sagedamini 31-40 aastased, suurlinnade ja Ida-Virumaa elanikud.

Midagi säästa ei suuda 18 protsenti ja sagedamini kuuluvad sellesse gruppi madala sissetulekuga inimesed.

Pensionile on veel vara mõelda 15 protsendi vastanute arvates. Sagedamini arvavad nii kuni 30-aastased ja eestikeelne elanikkond.

Lastele loodab 11 protsenti ja nende seas on sagedamini naised, Lääne-Eesti elanikud ja madala sissetulekuga inimesed.

Riiklik pension on piisav viie protsendi inimeste arvates, sagedamini on esindatud muukeelne elanikkond.