Mida rohkem töötad, seda kahjulikum: ületunnitöö toob loodetud kasu asemel kahju

Töötaja, kes panustab töösse nõutust rohkem ning ametliku tööaja lõppedes kontoriust enda järel sulgema ei tõtta on justkui iga tööandja unistus. Kas aga pikad tööpäevad ja ületunnid ettevõttele ka loodetud kasu toovad? Paraku mitte.

Kui inimene töötab nädalas 50 tundi, siis langeb tema töö tulemuslikkus järsult, selgub Stanfordi ülikoolis läbiviidud uuringust.

Kui nädala töötundide arv ületab 55 piiri, ei ole tulemuslikkusest enam juttugi. See tähendab, et inimene, kes panustab tööle 70 tundi nädalas, ei suuda selle lisa 15 tunniga mingit lisaäärtust luua ehk tema lisatundidega tehtud töö on sisuliselt mõttetu.

Pidev ületunnitöö on ka oluliseks põhjuseks, miks töötajad ettevõttes tihti vahetuvad.

USA tervishoiuameti uuringutes leitakse, et juhul, kui töötajatele ka ületunnitöö eest ei maksta, on selle hind lõpuks ettevõtte jaoks kõrge. Ühe osa sellest moodustavad kulud, mil ületunnitöö tõttu haigestunud inimene on tööst eemal. Teine osa on seotud näiteks lisa kontori- või muu töökoha käigushoidmise kuludega, kui inimene on oma töökohal.

USA investorite portaal CNBC kirjutab, et tõsiasi, et ületunnitöö vähendamine tootlikkust ei vähenda, peaks olema hea uudis nii töötajatele kui tööandjatele. Mullu USAs läbi viidud küsitluse tulemused näitasid, et kümnest ameeriklasest neli töötas nädalas rohkem kui 50 tundi ning kümnest kaks töötas üle 60 tunni. Küsitluses osalenute keskmine nädala töötundide arv oli 47.

Kurb tõsiasi on aga, et vaatamata pikkade tööpäevadega kaasnevale töö kvaliteedi langusele näitavad uuringud pigem üldise töötundide arvu kasvu. Nii selgus Pew uurimiskeskuse uuringust, et tehnoloogia areng venitab inimeste tööpäevi üha pikemaks. 35% uuringus osalenud täiskasvanutest tõdesid, et internet, e-mailid ja nutitelefonid on nende igapäevast tööle pühendatud aega pikendanud. Kontoritöötajate seas oli selliste inimeste osakaal koguni 47%.

Üheks produktiivsuse pärssijaks on ebapiisav ööuni. Selleski mängivad pikad tööpäevad suurt rolli. Pennsylvania ülikooli Perelmani meditsiinikooli ajakasutuse uuringust selgub, et inimesed, kes magavad öösel kuus tundi või vähem, töötasid päevas keskmiselt 1,5 tundi rohkem kui pikema uneajaga inimesed. „Saime ülekaaluka kinnituse, et tööga hõlmatud aeg on peamine uneaja röövel, “ tunnistas uuringu autor Mathias Basner. Basner tõdeb, et kui 35-tunnisele töönädalale lisada viis tundi, on sellel tulemuslikkusele oluliselt erinev mõju kui viie tunni lisamisel 48-tunnisele töönädalale. Samuti on vahe, kas ületunnitööd tehakse tehases või kontoris, kuid üldiselt järeldus uuringust, et lühiajaliselt võib intensiivne töötegemine tootlikkust tõsta ega pruugi alati kahjulik olla, kuid pikaajaliselt mõjutab ületunnitöö tootlikkust negatiivselt.