Mida tähendab saja dollariline nafta maailma majandusele?
Maailma majandust võivad tabada kallima nafta ebasoodsad kõrvalmõjud, kuna USA president Donald Trump lubas suruda Iraani naftamüügi nulli.
Tänavu on juba brenti naftasordi hind tõusnud 33 protsenti ja viinud musta kulla kuu tippu. Kui tavaliselt näitab kallim nafta tugevat maailmamajandust, siis pakkumispoolne šokk võib osutuda negatiivseks, kirjutab Bloomberg.
Mõju maailmamajandusele sõltub paljuski sellest, kui jätkusuutlikuks kujuneb kallinenud nafta. Eksportivad maad naudivad suuremaid naftapumpajate tulusid ja valitsuste maksutulu, kuid tarbivad maad maksavad selle kinni tankides, tõstes potentsiaalselt inflatsiooni, mis lööb kõiki.
Mõju on muidugi erinev. Kallim nafta võib lüüa inimeste sissetulekuid ja kulutusi, küttes inflatsiooni. Näiteks on hinnatõusu riskile avatud kütust importivad Hiina ja paljud Euroopa maad. Lisamõju avaldavad sesoonsed efektid. Et põhjapoolkeral läheneb suvi, saavad kasutajad vähendada kütuse tarbimist. Aeglustuv maailmamajandus lööb ka ise nõudlust.
Ökonomistide arvates on selleks, et nafta lööks maailma majanduskasvu, peaks viimane püsima pikemat aega saja dollari peal. Oma mõju on ka dollari tugevusel või nõrkusel, kuna nafta hinda antakse dollarites.
Oxford Economics leidis, et kui brenti naftasordi hind tõuseb selle aasta lõpuks sajale dollarile, siis maailma majanduse kogutoodangu prognoos väheneks 0,6 protsendipunkti võrra ning inflatsioon kerkiks keskmiselt 0,7 protsendipunkti võrra.
„Me näeme riske oluliselt kõrgemas naftahinnas,“ kirjutasid Oxford Economicsi ökonomistid John Payne ja Gabriel Sterne lühianalüüsis. „Lühiajaliselt ilmselt katab mujal suurem naftatootmine Iraani toodangu kadumise mõjusid, kuid naftaturul läheb kitsamaks ja piisab veel vaid ühest täiendavast šokist, et nafta hind lendaks sajale dollarile.“
USA president Donald Trump lubas nagu ka Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, et nad aitavad neid naftatarbijaid, kes peavad otsima Iraani asemel teise tarnija.
Nafta hinnatõusu võitjaid otsides võiks Nomura hinnangul vaadata Saudi Araabia, Venemaa, Norra, Nigeeria ja Ecuadori poole.
Kehvasti läheb ülekulutavatel maadel, kes eelarvet ega väliskaubandust ei suuda tasakaalustada, kus toimub suur kapitali väljavool ning valuutad on nõrgad. See jätab valitsustele ja keskpankadele kaks võimalust – tõsta intressitaset isegi kui see lööb majandust või pealt vaadata, kuidas kapital võib lahkuda. Nomura poolt koostatud kaotajate seas on ka Türgi, Ukraina ja India.
