Mida tegi koroonakriis palkadega ja sellega, millist töötasu inimesed ootavad?

 (23)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Vaatamata kevadel puhkenud tervisekriisile kasvas aprillikuu brutotöötasu mediaan eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee töötasude uuringu tulemused, kus koguti andmeid rohkem kui 43 000 töötaja kohta.

Aasta tagasi oli brutotöötasu mediaan 1425 eurot, selle aasta kevadel oli see aga 71 euro võrra suurem ehk 1496 eurot. 2019. aasta kevadel oli palgakasv võrreldes 2018. aastaga üle kahe korra suurem - 153 eurot. Seega on aastaid nähtud kiire palgakasv selgelt aeglustunud. Avaldatud brutotöötasud sisaldavad põhitöötasu, regulaarseid lisatasusid ja töötukassa töötasu hüvitist. Ebaregulaarseid preemiaid töötasude andmeid ei kajasta.

Ametirühmade lõikes asendus palgakasv langusega lihttöölistel (-2,8%), valdkonna- ja projektijuhtidel (-2,2%) ning mootorisõidukijuhtidel (-1,6%). Palgad jätkasid enim kasvu juhtivatel töökohtadel (+7,4%), seadme- ja masinaoperaatoritel (+6,4%) ja ka tippspetsialistidel (+5,7%).

„Aprillikuu töötasusid mõjutasid eriolukorra piirangud, mis tõid kaasa muutused töömahtudes, palkades ja lisatasudes. Paljudes ettevõtetes töömaht langes, aga oli ka neid, kes olukorrast võitsid ja oma majandustulemusi parandasid. Samuti mõjutas töötasusid töötukassa töötasu hüvitise meede, mida ettevõtetes üsna erinevalt kasutati," kommenteeris analüüsi tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%

Töötajate keskmine palgaootus on aastaga langenud 9%. Kui aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1694 eurot kätte, siis sel kevadel sooviti oma kontol näha 1537 eurot.

Ametirühmade lõikes vähenes palgaootus enim just juhtidel ja tippspetsialistidel ehk ametirühmades, kus tervisekriis brutopalka kevadel veel väga palju ei mõjutanud. Valdkonna- ja projektijuhtide, kontoritöötajate, müügi- ja teenindustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukite juhtide ning lihttööliste palgaootuse mediaan aastaga ei muutunud.

Kadri Seeder selgitas, et küsitluse toimumise ajal kasvas töötute arv väga kiiresti ja tööturu tulevikuväljavaated olid ebakindlad, mis mõjutas ka töötajate positsiooni tööturul ning palgaootusi. „Kui tööjõupuuduses võisid töötajad üsna jõuliselt suuremat palka nõuda, siis tervisekriisi ajal oldi pigem tänulikud töökoha säilimise ja olemasolevate tingimuste eest."

Palgaootused sisaldavad soovitud palka praegusel ametikohal ja tööle kandideerimisel. Uuringu tulemused näitavad, et tööle kandideerimisel on töötajate palgaootused mõnevõrra madalamad kui praegusel ametikohal. Eelmise aastaga võrreldes on palgaootus nii tööle kandideerimisel kui ka praegusel töökohal vähenenud.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee töötajaid ja tööotsijaid 2020. aasta maikuus. Uuringus osales 11 112 töötajat ja tööotsijat. Töötasude andmed koguti 2020. aasta mais ja juunis töötajatelt ning organisatsioonidelt, kokku on uuringus esindatud 43 105 töötaja töötasu andmed.