Midase probleem: Apple'il on suur rahamure - seda on liiga palju
Apple teatas täna enda ajaloo suurimst kvartalikasumist, mis oli 18 miljardit dollarit. Raha on ettevõttele suur peavalu. Neil on täna 142 miljardit dollarit - nad teenivad kiiremini, kui suudavad kulutada.
Mure nimelt on selles, et kuidas see edu aktsionäridele üle kanda.
Teoorias ei ole raske osta näiteks viiesajast USA suurimast börsiettevõttest 480 või näiteks kolm Leedu-sarnast riiki. Kuid ettevõtete ostmine on sellises keerulises äris raske töö. Ei ole palju selliseid ettevõtteid, millest ka kasu oleks. Viimane ja ajaloo suurim ost Apple'i poolt oli Beats, mille eest maksti 3 miljardit dollarit.
Apple'i linnak
Üks võimalus on investeerida iseenda arengusse. Nii paigutabki suurfirma enda linnakusse 5 miljardit dollarit. Aga raha voolab muudkui peale.
Suur osa sellest on pangas ning seotud pikaajaliste võlakirjadega - nii ettevõtete kui valitsuste võlakirjadega. Rahaasjad on neil tütarettevõtte Braeburn Capitali ajada, mis paikneb juriidiliselt Renos, Nevadas, kus on väga soodne maksupoliitika.
Kuid aktsionärid nõuavad pidevalt, et ettevõte neile nende investeeringu pealt ka maksaks. Kõvemini on kostnud suurinvestor Carl Icahni hääl. 2012. aastal suutsid aktsionärid kohtu kaudu välja nõuda selle, et Apple aktsiaid tagasi ostaks. Eelmisel aastal kulutas ettevõte sellele 45 miljardit dollarit. Vahet aga ei ole - neil on raha rohkem kui eales varem.
Tegelikult on neil 178 miljardit dollarit, aga kuna neil on ka 35 miljardi ulatuses laene, siis puhast vara on neil juba mainitud 142 miljardit.
Miks laenata, kui sul on nii palju pappi? Vastus peitub selles, et 89% ettevõtte rahadest asub erinevates maksuparadiisides ja selle raha toomine näiteks USAsse maksab rohkem, kui raha pankadelt laenata. Pangad on näljased ja teevad neile superhäid pakkumisi, sest Apple'i seis on lihtsalt nii hea.
Kui Apple soovib meeletuid summasid USAsse kanda, siis peaksid nad täna 35% sellest maksma maksudena ära. Apple'i juhid on korduvalt öeldnud, et suur osa rahast tuleks koduriiki juhul, kui maksusüsteem oluliselt muutuks. Neil ei olevat maksude maksmise vastu midagi, kuid süsteem peab muutuma lihtsamaks ning välismaal oleva raha USAsse toomine peab olema tunduvalt soodsam.
