Mihkel Nestor: kõige hullem stsenaarium Eesti majanduses ei realiseeru

 (48)
Mihkel Nestor: kõige hullem stsenaarium Eesti majanduses ei realiseeru
Mihkel NestorFoto: Andres Putting

Eestis on koroonaviiruse levik olnud seni madalam kui paljudes teistest riikides ja see annab lootust ka meie majandusele, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kevadel maailma tabanud koroonakriisis on esikohale seadnud inimeste elu ja tervise. Õigustatult, sest ühiskonna esimene prioriteet on ellujäämine ja kõik muu selle kõrval saab kõneks tulla alles selle järel. Teisalt ei saa öelda, et koroonakriisi tagajärjel majanduses toimuma hakanud sündmused oleks inimesed külmaks jätnud.

Kevadine sulgemislaine kutsus esile võrdluseid sõja-ajaga, mille kõrval 2008. aasta finantskriis tundus tühine „turukorrektsioon". Pärast pikka suve ja viiruse leviku mõningast taandumist Euroopas, on vaade majandusele küll pisut muutunud. Mõne jaoks isegi optimistlikumaks.

Koroonakriis oli Eesti naabrite vastu leebem

Ehk üks märkimisväärsemaid muutusi on see, et eri riikide majanduse vastupanuvõime kriisile on olnud erinev. Ka omavahel tihedalt seotud euroala riikide majanduslanguse sügavus selle aasta teises kvartalis erines kordades. Kui Suurbritannia sisemajanduse kogutoodang kukkus enam kui viiendiku võrra, siis näiteks Soomes ja Leedus piirdus majanduslangus paariprotsendise korrektuuriga. See pole küll üllatav, kuid paremini on läinud reeglina riikidel, kus koroonapuhang väga ulatuslikke mõõtmeid ei saavutanud. Õnneks on suhteliselt paremini läinud just nendel riikidel, kellega Eesti kaubavahetus on kõige tihedam.

Seotud lood:

Eesti majanduse väljavaade on paranenud

Fakt, et Eestis on koroonaviiruse levik olnud seni madalam kui paljudes teistest riikides, annab lootust ka meie majandusele. Nakatumisjuhtude kasv nii meil kui mujal muudab majandusprognooside koostamise endiselt väga keeruliseks, kuid tänase teadmise pinnal jääb Eesti tänavune majanduslangus oluliselt tagasihoidlikumaks, kui kartsime kevadel.

SEB prognoosi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 4,7 protsenti. Kuigi ekspordil on Eesti majanduses endiselt suur tähtsus, lubab enneolematu rahapoliitiline olukord meil teha sel korral sisetarbimises väiksemaid korrektuure kui 2008-2009. aasta kriisi ajal. Keskpankade ja valitsuste ühised pingutused majanduse taastamisel toovad järgmisel aastal kaasa laiapõhjalise majanduskasvu, millest ei jää ilma ka Eesti. 2021. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt neli protsenti, 2022. aastal aeglustub kasv 3,5 protsendi uurde.

Vaktsiinita majandus ei taastu

Olukorra normaliseerumist maailmamajanduses on raske ette kujuta enne, kui suudetakse haiguse levik peatada. Ainus realistlik võimalus selleks on toimiva vaktsiini turule toomine. Täna on kliiniliste testide viimasesse faasi jõudnud kuus erinevat vaktsiinikandidaati. Kuigi katseperioodi kestuseks hinnatakse kaks-kolm kuud, on täna väga raske hinnata, milline vaktsiinidest läbib sõela esimesena ja millal saab alata inimeste massiline vaktsineerimine. Optimistlikumate stsenaariumite kohaselt võiks see siiski sündida juba 2021. aasta esimeses pooles.

Milline on koroonajärgne majandusmudel?

Eluliste küsimuste kõrval annab tänane majandusseis ainest ka filosoofilisemateks aruteludeks. Milline on uus kriisijärgne majanduskorraldus, arvestades valitsuste ulatuslikke päästepakette ja keskpankade rahatrükki? Kui kaugele süveneb varanduslik ebavõrdsus kasvavate aktsiahindade kontekstsis? Kas mitte-nii-kauges tulevikus ootab meid ees hüperinflatsioon?

Kuigi keskpankade ja valitsuste kiire ning ühene vastus kriisile on takistanud epideemia muutumist sügavaks majandusdepressiooniks, siis on selge, et neil sammudel on ka negatiivsed tagajärjed. Riikide võlakoormus paisub tänavu tasemeni, mis muudab intressimäärade tõstmise võimatuks väga pikaks ajaperioodiks. Madalad intressimäärad aitavad aga elus püsida ka ettevõtetel, kes tavatingimustes „loomulikku surma" sureks, vabastades seeläbi ressursse uute ja elujõulisemate jaoks.

Kuigi inflatsiooniootused on tänastes tingimustes kasvanud, tundub selle kontrolli alt väljumine siiski ebatõenäoline. Arvestades aastaid kestnud väga aeglast hinnakasvu arenenud majandusega riikides ja pidevat deflatsioonihirmu, siis oleksid keskpangad hea meelega nõus leppima ka kaks protsenti kõrgema inflatsiooniga.