Kes börse jälgib, võib kiirelt närvid kaotada. Kas võrdlused 2008. aastaga on õigustatud või mitte?

Juba aasta alguses oli nii aktsiaturgudel kui ka makromajanduslikult täheldada närvilist allhoovust. Maailma aktsiaturgudel on nii kaua läinud hästi, kaua see ikka kesta saab, eks. Samasugust suhtumist nägime aktsiaturgudel 2018 jõulude eel, kui aktsiaindeksid kukkusid oluliselt allapoole. Siis algas ärevust täiesti tühjalt kohalt, seevastu koroonaviirus on päris probleem, mille tõttu ettevõtted saavad finantskahju. Tänased langused on õigustatud. SP500 langus on olnud üle 10 protsendi, ja ega see ei ole ju ka nii dramaatiline. Naftapaanika USA-s kindlasti resoneerib, sealsed tootjad saavad madala naftahinna tõttu kõvasti pihta.

Era- ja institutsionaalsed investorid käituvad erinevalt, kummad on suuremas ohus?

Mulle tundub pilt üsna ühtlane. Ülimadalad võlakirjatootlused on sundinud ka institutsionaalseid investoreid oma strateegiaid üle vaatama, ajendanud neid rohkem aktsiatesse ja teistesse riskantsetesse varadesse minema, ning nende avatus šokkidele on sellevõrra suurenenud. Keskpankade poliitika on aga muutunud üha leebemaks. Eeldades, et maailm ei lõpe koroonaviirusega ja kevadel hakkab olukord paranema - kuhu rahal minna on? Eks ta hakkab kontodelt jälle turgudele valguma.

Erainvestor kraadib ilmselt oma portfelli murega. Te ei saa talle ilmselt anda konkreetseid soovitusi, kuid mõne üldise ehk siiski?

Kõige olulisem on tavaliselt rahu säilitada. Kas minna paanikasse ja hakata kõike müüma või hoopis osta, sest hinnad on madalad? Tavaliselt investorile on kõige parem strateegia ikkagi järjepidevad ostud, nt igakuised, sõltumata sellest, missugune ilm parasjagu väljas on.

On siis praegu veri-tänavatel-olukord, mis ütleb, et osta kindlasti?

Mina ei julge sellist soovitust anda. Turg on selgelt volatiilne. Esimese kukkumise pealt tekkis küll see arvamus, et nüüd võiks ostma hakata. Ilmselt jääb turg volatiilseks seni, kuni see viirus siin ringi käib. Koroonaviiruse järelmõjud võivad olla ka pikemaajalised, sest globaalsed vääärtusahelad on sassi läinud, kaubad seisavad kuskil jne.

Kriisijutud käivad juba pikka aega. Millal kolakas tuleb ja kui valus see on?

Kes seda ette teab. Eelmisel aastal ennustati, et 2020 jõuab kriis kätte. Eestis vaevalt negatiivset majanduskasvu oodata on.

Eesti majandus on väike, maailmale avatud....

Siis peaks Euroopas tekkima mingi suurem probleem. Skandinaavias on olukord praegu vägagi hästi kontrollitud. Kui neil läheb hästi, ei ole ka meil põhjust karta.

Loe ja vaata täispikka intervjuud siit.