Mikk Talpsepp: Sisuliselt Euroopa on pakkunud lahenduseks Kreeka rahva orjastamist

 (171)
rahutused5
Foto: Delfi lugeja foto

Kreeka ja investeeringute teemadel vastab Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp. Varahaldusfirma on võtnud kuni 26% ulatuses kapitali mahust Kreeka riski.

Kas Etalon Varahaldus kirjutas GREK sümboliga börsil kaubeldavale Kreeka aktsiafondile (ETF-ile) välja müügioptsioone? Mis aega need optsioonid on kirjutatud?

Etalon Varahaldus on läbi optsioonide võtnud kohustuse osta Kreeka aktsiaid, kui need täiendavalt kukuvad ehk kirjutanud teatavas koguses välja müügioptsioone. Mis puudutab müügioptsioonide väljakirjutamist, siis seda on tehtud koguses, millises on Etalon Varahaldus reaalselt valmis Kreeka aktsiaid ostma. Müügioptsioonid on välja kirjutatud erinevatele hindadele ja tähtaegadega selle aasta juulist kuni detsembrini. Samuti on Etalon Varahaldus soetanud 14% vara eest Kreeka aktsiaid läbi börsil kaubeldava ETF-i sümboliga GREK, mis arvestades reedest sulgemishinda oli võrreldes ostuhinnaga reedel ligi 7% plussis.

Arvestades nädalavahetusel toimunud sündmusi, siis võib oletada, et võimalik on, et tuleval nädalal tuleb arvestada Kreeka aktsiate kukkumisega allapoole soetushinda. Kuid arengutes, mis on toimunud nädalavahetusel, ei ole midagi väga ootamatut ja arvan, et antud arengud on Kreekale pikemas perioodis head. Etalon Varahaldus on kirjutanud välja ka ostuoptsioone seoses aktsiapositsiooni olemasoluga ja tegi seda hetkedel, mil Kreeka aktsiad olid võrreldes soetusmaksumusega 10 protsenti plussis, seega kokkuvõttes jääb Etalon Varahaldus seoses Kreeka aktsiatega kasumisse kuni Kreeka aktsiad ei kuku praegustelt tasemetelt enam kui 20%.

Kas sellise strateegia eesmärgiks on soetada alla väljakirjutamise aja turuhinna aktsiaid või panna optsioonipositsioon enne täitmispäeva kinni?

Müügioptsioonide väljakirjutamine oli seotud valmistumisega stsenaariumiks, kus Kreeka julgeb vastu võtta otsuse allakäiguspiraal lõpetada, mille tagajärjed lühiperioodis on halvemad. Antud olukorra saabumine aga annab võimaluse osta aktsiaid soodsate hindadega ja paremate tulevikuväljavaadetega. Eesmärgiks on läbi optsioonide täiendavalt Kreeka aktsiaid soetada. Kreeka aktsiaid kauplevad 30-40% allpool raamatupidamisväärtust ja tööpuudus Kreekas on ligi 27%.

On selge, et juhul kui Kreeka vabaneks võlakoormast, saaks Kreeka majandus hakata kasvama, mis muudaks Kreeka aktsiaid väga heaks investeeringuks. Ei ole kuidagi reaalne, et Kreeka suudaks praeguse võlakoormaga pikaajaliselt toime tulla. Üleminekuperiood Kreeka lahkumise korral eurotsoonist aga saab olema ilmselt üksjagu karm Kreeka jaoks, tulevikuväljavaated aga paranevad.

Kuidas hindate praegu Kreeka võimalusi jõuda kreeditoridega ikkagi kokkuleppele ja vältida maksejõuetust?

Arvestades nädalavahetusel toimunud kõnelusi Kreeka ja ülejäänud Euroopa rahandusministrite, IMF ja Euroopa Keskpanga vahel, siis tundub, et kokkulepet ei saavutata ja Kreekale ei anta mingeid pikendusi. Siiski on võimalik, et mingid kokkulepped sünnivad ning need siis juba Kreekale soodsamatel tingimustel. Euroopa poolt välja pakutud lahendused maksutõusude näol, kustutamata võlga ei ole mingiks lahenduseks ja ainult pikendaksid Kreeka majanduslikku langust, mis viiks Kreeka rahva üha halvemasse seisu. Kreeka on juba alates 2008. aastast kannatanud enam kui Ameerika Ühendriigid Suure Depressiooni ajal 1930ndatel.

Sisuliselt Euroopa on pakkunud lahenduseks Kreeka rahva orjastamist ja Kreeka on seda tagasi lükkamas. Väljapakutud reformid jutumärkides ehk maksutõusud tähendaksid majanduslanguse süvenemist, ning Alexis Tsirpas ei ole huvitatud ajutistest lahendustest, mis pikemas perioodis kreeklaste kannatusi suurendavad.

Kui Kreeka ei võta midagi ette, siis Kreeka allakäiguspiraal jätkub. Näiteks praegu sünnib viljaka Kreeka naise kohta keskmiselt 1,2 last, ning arvestades rahvastikupüramiidi, siis juba 2-3 aasta pärast kukub sündide arv veel ligi 15%, mis muudab rahvastikupüramiidi veelgi halvemaks ning muudab väga vähe tõenäoliseks ka suure laenukoorma teenindamise võimalikkuse tulevikus. Sellises olukorras vajab Kreeka lahendust. Laenude tagasimaksmine ei ole reaalne, eriti kui majanduslikud raskused jätkuvad. Euroopa pakutud lahendused ainult süvendavad ja pikendavad Kreeka kriisi.

Loe veel

Arvestades Eurogrupi laupäeva õhtuseid väljaütlemisi, siis tundub, et ülejäänud Euroopa on valimas mõneti kättemaksutaktikat, millele viitab ka Financial Timesi kirjutis, et Euroopa Keskpank arutab ka erinevate piirangute kehtestamise võimalusi. Samuti viitab sellele asjaolu, et abiprogrammi ei oldud nõus pikendama Kreeka referendumini nagu Tsirpas soovis. Tulemuseks võib olla see, et Kreekaga seotud arengud kahjustavad euro usaldusväärsust, ning lükkavad käima järgmised halvad arengud.

Euro võib sattuda täiendava löögi alla ning peale Kreeka on kriitilise laenupiiri selgelt ületanud ka Itaalia ja Portugal, ning kriitilist punkti on ületamas ka Küpros ja Hispaania aga ka Iirimaa ja Belgia. Kreeka võib olla nagu riikide Lehman Brothers 2008. aastal, mille pankrotti laskmine oli justkui viga, kuid ilmselt Itaaliat võiks võrrelda nagu USA investeerimispanga Bear Stearnsiga, ehk sõltumata Kreeka mistahes lahendusest tõstatub peagi ka Itaalia küsimus ning Itaalia on juba liiga suur riik eurotsoonist väljaastumiseks.

Ilmselt mõistlik oleks Kreeka uuesti jalule aidata, märkimisväärselt võlga kustutada ja leppida sellega, et Kreeka majandus on õpetuseks saanud 7 aasta jooksul märkimisväärse tagasilöögi. Ka igaveseks ajaks virelev Kreeka ei ole Euroopa huvides. Eelkõige peaks küsimus olema, et mis saab peale Kreekat järgmiste riikidega nagu Itaalia, kes on ülelaenanud. Miskipärast Itaalia probleemile seni tähelepanu eriti ei pöörata, mis on palju suurem majandus.

Ilmselt Euroopa rahaliidu toimimise põhimõtted tuleb mõne aasta jooksul üle vaadata, suurem riikide võlakriis võib ees oodata, kuigi Euroopa Keskpank on juba alustanud kvantitatiivset lõdvendamispoliitikat rahatrüki näol, mis mõneti võib probleeme leevendada aga teatud juhtudel ka võimendada. Ilmselt riikide puhul toimiv tulevikumudel võib näha ette seda, et riigid saavad raha laenata vaid keskpangalt ehk sisuliselt vaid peamiselt nö rahatrükiprogrammide raames. Iseasi on see, kui suurt kriisi on vaja selleks, et selline mudel kasutusele võtta ja reaalsus on, et ka see ei toimiks erakordsetes oludes nagu ootamatud vapustused, sõda või kriisid. Ideaalset mudelit ei eksisteeri ja Euroopa ilmselt peab valima, kas ühtsema Euroopa nimel on jõukamad riigid nõus vaesemaid riike sisuliselt sponsoreerima.

Kui suure osa varadest võite ühte instrumenti või strateegiasse investeerida?

Etalon Varahalduse puhul on tegu investeerimisfirmaga, mitte fondiga investeerimisfondide seaduse tähenduses. Küll aga on Etalon Varahaldus AS registreeritud Finantsinspektsioonis alternatiivsete investeerimisfondide AIMFD-direktiivi alusel.

Piirangut ühte instrumenti paigutatava vara hulgale ei ole.

Mis on optimaalne kapitali maht, mis ei muuda kõrge tootluseesmärgi eesmärgi saavutamist väga keeruliseks?

Minu hinnangul otseselt kapitali mahust tulenevad piirangud ei oleks Etalon Varahaldus AS rakendatavate investeerimis- ja kauplemisstrateegiate puhul segavaks faktoriks kuni mahtudeni vähemalt 400-500 miljonit eurot. On ka rida teisi põhjuseid, miks tootluseesmärkide saavutamine ei pruugi õnnestuda.

Kui suurt kapitali juhite praegu?

Peale esimest kapitali kaasamist mais ületab Etalon Varahaldus AS omakapital 2 miljonit eurot.