Komisjoni konkurentsiameti peadirektoraadi kõneisiku Ricardo Cardoso sõnul hindab komisjon iga juhtumit eraldi ning lähtub sealjuures sõltumatust ja objektiivsest hinnangust, mis tugineb kindlatel faktidel.

Cardoso sõnul on Eesti ja Läti juhtumite vahel silmatorkavaid erinevusi, mis on ka põhjuseks, miks komisjon tegi Eesti ja Läti puhul erineva otsuse.

Komisjoni hinnangul järgis Air Baltic erinevalt Estonian Airist terve restruktureerimisperioodi jooksul ühte järjekindlat restruktrureermisplaani ning selle plaani eesmärgiks oli lennufirma erinevate tegevuste ja suuruse vähendamisega tagada selle jätkusuutlikkus.

Restruktureerimise perioodil loobus Air Baltic tegevusest 14 kasumlikul liinil, kärpides niimoodi oma mahtudest 7-10 protsenti.Seda on oluliselt rohkem, kui Eesti välja pakutud kavas, selgitas Cardoso.

Miks Infortaril ei olnud võimalik Estonian Airi päästa?
Cardoso sõnul ei oleks Infortari sekkumine lahendanud varasemaid riigiabiga seotud probleeme ehk ei oleks niiöelda olematuks teinud riigi raha, mis lennufirmasse juba läinud oli. Ühtlasi oleks see samm võinud tekitada uue vastuolu Euroopa Liidu riigiabi ja konkurentsireeglitega, sest lennufirma müügiks ei korraldatud avalikku pakkumist.

Mis puutub uude lennundusfirmasse Nordic Aviation Group, siis selle loomist Euroopa Komisjon Cardoso sõnul Estonian Airi kaasuse raames ei hinnanud. Praegu ei ole komisjonil ka piisavat infot, et otsustada, kas uude lennufirmasse raha paigutamine kvalifitseerub riigiabiks või mitte ning kas see sel juhul vastab riigiabi reeglitele. Küll jälgib komisjon Cardoso sõnul edasist asjade käiku Eestis koostöös siinsete ametnikega.

Ärilehe küsimusele, miks peab väikse Eesti lennufirma järgima samu reegleid, kui suured lennufirmad, vastas Cardoso, et Euroopas mängivad kõik lennufirmad samade reeglite järgi ning ei ole vahet, kas nad on suured või väiksed, era- või riigifirmad. See on komisjoni hinnangul nii konkurentsi kui ka reisijate huvides, kes võidavad seeläbi madalamatest hindadest ning paremast teenindusest.

Komisjon leiab, et kõikide firmade tegutsemise ja püsimise aluseks peab olema jätkusuutlik ärimudel, mitte sõltuvus riigi abist.