Miks Arengufondi juht ei toeta Teaduste Akadeemia pöördumist?

Teaduste Akadeemia tegi eile omapoolse pöördumise, milles kinnitab, et on valmis enda kanda võtma vastutust Arengufondi tegevuse eest tulevikuseire vallas. Arengufondi tegevjuht ütleb aga ettepaneku peale, et sellise mõttekoja kujul võivad ettepanekud jääda liiga teoreetiliseks ja neil puuduks rakenduslik kogemus.

Sealjuures peaks Teaduste Akadeemia nägemuse kohaselt olema tulevikuseire tegemine päevapoliitikast sõltumatu ja koosnema suhteliselt väikesest hulgast ekspertidest; olema riigikogu järelevalve all, aga paiknema väljaspool riigikogu struktuur ehk näiteks Teaduste Akadeemia juures; kaasama ka akadeemilist kompetentsi ning suunatud eelkõige riigi kui terviku arengukava, visioonide ja strateegiate arendamisele.

Akadeemia pöördumine oli tingitud nädala algul riigikogu majanduskomisjonist alguse saanud arutelust, et kuidas peaks Arengufondiga edasi minema ning kas kaks põhilist fondi suunda - seire tegemine ja investeeringud - peaks jagama näiteks Kredexi ja EASi vahel.

Arengufondi tänane tegevjuht Pirko Konsa aga vaidleb ka Teaduste Akadeemia ettepanekule vastu. "Ma ei usu sellesse, et Eesti riik jaksaks ülal pidada kvalifitseeritud ja kompetentset, aga ainult mõttekoja funktsiooniga asutust. Meil on vaja praktilist analüüsi, kuidas Eestis muutusi ellu viia ja neid esile kutsuda. Tulevikuseire ja analüüs peab olema asutuse juures, kes vastutab tervikuna majanduse ja innovatsiooni eest Eestis," rääkis Konsa. "Ma ei toeta seda, et seirega hakkaks tegelema Teaduste Akadeemia, sest siis me lõpetaks ikka sellega, et Akadeemia on lihtsalt mõttekoda ja ta võib jääda liiga üldsõnaliseks ja teoreetiliseks. Tal puuduks rakenduslik kogemus. Kõis strateegilised ettepanekud, mis me riigile täna teeme, ei ole lihtsalt analüüsi tegemine, vaid näitame ka oma praktilist kogemust. Näiteks kui tegime äriseadustiku muudatuse ettepanekud riigikogule, siis see tugines meie ja meie partnerite praktilisel kogemusel."