Miks ei jäänud Eesti Energia ülikallis nõustamisteenus varem siseauditi huviorbiiti? "See ei olnud teema"

 (120)
MEELIS VIRKEBAU
MEELIS VIRKEBAUFOTO: Marko Mumm

Eesti Energia auditikomitee ja nõukogu liige Meelis Virkebau ütles Delfile, et tema ei näe skandaali seoses endise Eesti Energia finantsnõuniku Dominic Freely tegevusega. Küll aga kinnitas ta, et finantskonsultandi palkamiseks puudus rahvusvaheline hange.

"See polnud teema, mis oli eelnevatel esitamisaastatel nii oluline kui teised. Kõike korraga ei jõua. Meie toetume oma töös põhiliselt Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi teenuste osakonnale ja selle inimressursile. Meil arutab pidevalt viis-kuus inimest väga erinevaid küsimusi alates nafta- ja hinnariskidest, investeeringuteplaanide täitmisest kuni pettusteni välja, mida püütakse ikka ja jälle tööstustes teha," on Eesti Energia auditikomitee staažika liikme Meelis Virkebau selgituseks, miks ei jäänud Dominic Freely ettevõttes töötamise tagamaad juba varem siseauditi huviorbiiti.

Möödunud aasta viimases kvartalis andis auditikomitee siseauditi osakonnale üheks ülesandeks teemat uurida ning selle aasta märtsikuu lõpus esitas auditikomitee kokkuvõtte Eesti Energia nõukogule. Täna, septembri alguses, on see teema avalikkuses.

"Mina siin küll mingit suurt skandaali ei näe. Ja seda ma ütlen sellele informatsioonile põhinedes, mida olen näinud ja mida olen kuulnud isikutelt, keda ma usaldan. Ma näen üksikuid vigu, mis selles valdkonnas tehtud, aga ma ei näe siin skandaali. Oleks olnud õige korraldada hange omale rahvusvahelise konsultandi palkamiseks, kellega leping sõlmida. Siis oleks asi olnud ka üldsusele läbipaistvam. Igaljuhul ei tuvastanud siseauditi osakond oma raportis, et rahvusvaheline hange oleks olnud tehtud," kinnitas Virkebau.

Seotud lood:

Virkebau sõnul olid Eesti Energial aastatel 2004-2005 üksikud lepingud praegu Evercore Partners nime kandva firmaga. Suureks läks koostöö seoses projektidega Jordaanias ja USAs. Evercore Partnersi töötaja Dominic Freely sai töötasu regulaarse konsultatsiooni eest, samuti maksti kinni talle tööga seotud jooksvad kulud (transport, hotellikulud) ning projekti realiseerimisel oli kokku lepitud edukustasu. "Kolm erinevat tasu. Tegelikult ei ole need summad selle aja peale nii suured, kui arvestada nende projektide mahtu," sõnas Virkebau. Aastatel 2008-2014 on finantsnõunik Dominic Freely Eesti Energialt saanud töötasuks umbes kümme miljonit eurot.

"Olen arvamusel, et selle valdkonna globaalselt tuntud spetsialiste meil Eestis ei ole. Selles mõttes pean õigeks, et võeti väljastpoolt Eestit."

Virkebau ei poolda kolleegi Märt Vooglaidi ideed, et ühte riigiettevõttesse ei tohi jääda sama juht kauemaks kui viis aastat. "Ma arvan, et me peame lähtuma ikkagi persoonipõhiselt. Riigiettevõtte võiks paljus toimida analoogselt eraettevõttega, kus ettevõtte tippjuht on ametis nii kaua, kui ettevõtte omanikud on temaga rahul ja on näha, et firma areneb pidevalt edasi. See on minu väga selge veendumus."

Finantskonsultant Dominic Freely on figureerinud kõigi Eesti Energia lörriläinud projektide puhul. Riigiettevõtte ebaedu on olnud tema kullasoon – töötasu ja "tulemusboonuste" näol on ta saanud üle 10 miljoni euro ning lisa on veel ootamas. Eesti Päevalehe andmeil ootab Freelyt veel kümme miljonit eurot pärast seda, kui Eesti Energia Jordaania tehing lõpetatakse. See summa tuleb maksta olenemata sellest, kas Jordaania tehingu lõpp on Eesti Energia jaoks positiivne või negatiivne – st kas elektrijaama projektist väljutakse kasumi või kahjumiga.

Hetkel ei ole Eesti Energial nimetatud nõustajaga ühtegi kehtivat lepingut. Loe täpsemalt tänasest Eesti Päevalehest.