Miks ei säilitata Kadaka teel asuvat 1930ndatest pärit villat?

 (214)
Miks ei säilitata Kadaka teel asuvat 1930ndatest pärit villat?
Kadaka tee 141 hoones asub Umami Resto. Restoran viimane tegutsemispäev on 23. märts.Foto: Rauno Volmar

Tallinnas Kadaka teel asuva 1930ndatest aastatest pärit villa, kus tegutseb praegu restoran Umami, asemele kerkivad kortermajad ja vana hoone läheb lammutamisele, kuna see pole muinsuskaitse poolt mälestiseks kuulutatud.

Kolumnist Kaire Uusen kirjutas teisipäevases Eesti Päevelehes ilmunud arvamusloos, et ei mõista miks korda tehtud hoonele pikemat eluiga ei anta või miks kinnisvaraarendajad ei taha sellist pärli oma naabriks või piirkonna väärtuse tõstjaks. „Saaksin aru, kui maapind vajuks, maja oleks vammi täis või jääks jalgu ühiskonna jaoks tähtsale rajatisele - uuele raudteele või Tallinna-Helsingi tunneli avale. Aga et lammutatakse piirkonna väärtust hoidev hoone - vabandust sõnakasutuse pärast - igavate, näotute kortermajade pärast, mida jätkub Mustamäel ja Õismäel niigi, on kohutavalt kurb," seisis Uuseni artiklis.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov märkis, et Kadaka tee 141 kinnistul kehtib Kadaka tee 141, 143, 143a, 145, 145a ja Ehitajate tee 91, 91a kinnistute detailplaneering, mis on kehtestatud 9. jaanuaril 2008. Enne kehtestamist oli detailplaneering avalikul arutelul, kus vastuväiteid uute hoonete rajamiseks ja olemasoleva vana hoonestuse lammutamiseks ei esitatud.

Seotud lood:

Novikov ütles, et kuna tegemist polnud muinsuskaitse all oleva objektiga, siis muinsuskaitselt toona arvamust ei küsitud. „Tegemist ei olnud ka terviklikult säilinud miljöölist väärtust omava piirkonnaga, mida oleks saanud kaitsealuseks miljööpiirkonnaks tunnistada," selgitas ta.

Novikovi sõnul on Tallinna Linnaplaneerimise Amet hiljem arutanud Muinsuskaitseametiga Kadaka tee 141 hoone kaitse alla võtmise põhjendatust.

„Ühiselt on jõutud arusaamisele, et puudub perspektiiv „Umami" maja kaitse alla võtmiseks. Muinsuskaitse hinnangul ei ole tegemist riikliku kaitse vääriliste objektidega, samuti tuleb arvestada, et alal on kehtiv detailplaneering. Senine kohtupraktika ei soosi olemasolevate detailplaneeringutega kaetud hoonete ajutise kaitse alla võtmise otsuste kehtima jäämist. Samuti jäävad nõrgaks linnaehituslikud argumendid - linnaehituslik kontekst ei toeta maja kaitse alla võtmist," sõnas abilinnapea.

Kadaka tee 141 hoone Foto: Rauno Volmar

Arendusega tegeleva Hepsor OÜ juhatuse liige Henri Laks ei soovinud teemat kommenteerida tuues põhjendusena välja, et on juba meediaga sellest rääkinud. „Me oleme seal toimetanud meile ette antud raamides ja võimaluste piires," ütles ta ainult.

Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et lisaks villale läheb kopa alla ka õunapuid ja jasmiine täis aed. Laks ütles Ekspressile, et vastavalt detailplaneeringule tuleb aia üheks osaks olev „rivi elupuid osaliselt" siiski säilitada. Ehitamisel oleva 280 korteri müük läheb Laksi sõnul edukalt, esimesest majast olla müüdud juba pool.

Kadaka tee villa on osa kunagisest Kadaka külast, mis asus tänapäeva Mustamäel. Ajaleht Mustamäe kirjutas 2003. aastal, et 1930ndate lõpus elas Kadaka külas kokku umbes 400 elanikku. Nagu teisteski külades hakkasid rängad muutused toimuma pärast 1940. aastat. Küla elanikkond vähenes tasapisi. Vaatamata sellele, et Kadaka küla inimestele jäeti 600 m2 suurused juurviljapõllud ja ülejäänud põllusaadusi oli võimalik turul müüa, eelistasid noored linna asuda. Tallinna piir laienes aastate jooksul ning Kadaka küla maad liideti linnaga.

1930. aastate lõpus ulatusid Kadaka küla maad Mustamäe tänava piirkonnas Linnu tee lähistele, Sõpruse pst. juures Sipelga tänava kanti ning Nõmme tee ääreni asusid Kadaka küla põllud. Lääneosas ulatusid Kadaka küla maad praeguse Mäealuse tänava ning Astangu linnaosa kanti.