Rooma ristab Brüsseliga sarvi Itaalia eelarvekava üle, mille Euroopa Komisjon Euroopa liidu reeglite rikkumise tõttu tagasi lükkas ning Briti majandusleht Financial Times konsulteeris juhtivate analüütikute, majandusteadlaste ning töösturitega, leidmaks Itaalia majanduse kesise kasvu põhjusi.
Ekspertide vastused, mis varieerusid korporatiivkultuurist avaliku sektori võlakoormani, aitavad mõista, miks Itaalia valitsus tahab suurendada eelarvepuudujääki 2,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), et pärast aastaid kesist tulemust paremat kasvu saavutada.
Itaalia valitsuse ees seisab suur väljakutse: saada riik välja kogu selle sajandi kestnud aeglase või siis olematu majanduskasvu võrgust. Kasv on hangunud ning riigi sisemajanduse kogutoodang on senini 5% allpool kriisieelset tippu. Itaalia ja Kreeka on täna ainsad Euroopa Liidu riigid, mis ei ole suutnud kümne aasta tagust kriisieelset taset saavutada.
Kuid Rooma probleemid on aga veelgi sügavamad: inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta on täna väiksem kui aastal 2000.
Miks riigi majanduse seis on nii kehv? Siin on Financial Timesi kogutud ekspertide põhjendused järjestatuna kõige sagedasema esile toomise järgi:
Tööstuse moderniseerimine või selle puudumine
Itaalia majandusmudel sõltub perefirmadest, mis on aga valdavalt väiksemad ja vähem tootlikud kui teistes riikides. See probleem on viimase aastakümnega ainult suurenenud.
„1970-ndatel ja 80-ndate alguses oli Itaalia väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete ärimudel majanduskasvu suurendav,“ rääkis Goldman Sachsi ökonomist Silvia Ardagna. Kuid paljud need ettevõtted ei investeerinud arendusse ning juhtimisoskuste ja inimkapitali puudus ei lubanud neil üleilmses konkurentsis mõõtu võtta. Euroopa Komisjoni väikeste ja keskmiste ettevõtete statistika kohaselt on 95 protsendil Itaalia ettevõtetest vähem kui kümme töötajat. OECD andmed näitavad, et Itaalia sellise suurusega ettevõtete tööjõu tootlikkus on madalam kui teistel ettevõtetel.
Samuti ei suuda innovatsiooniga kaasas käia suured ettevõtted. Olgu põhjuseks traditsioonid, muutustele vastuolek, peresisesed omandisuhted või raskused laenud saamisel. OECD viimane uuring näitab, et vastupidiselt teistele organsatsiooni liikmesriikidele väheneb Itaalias kõige efektiivsemate ettevõtete tootlikkus isegi kiiremini kui kõige väiksema efektiivsusega ettevõtete oma.
Itaalia ettevõtetest vähem kui ühes kümnest toimub müük ka interneti teel. See on Rumeenia ning Bulgaaria järel kolmas kõige kehvem näitaja Euroopa Liidus.
Kehv haridussüsteem
Ekspertide hinnangul on Itaalia mittefunktsionaalne haridussüsteem ärikultuuri ning tööstuse moderniseerimise järel teine oluline majanduse kesise seisu põhjus.
FocusEconomicsi ökonomist Massino Bassetti tunnistas, et riigi tsentraliseeritud haridussüsteem annab tegelike oskuste omandamises väga kehvasid tulemusi.
Vähem kui üks kolmest 25-34 aastasest itaallasest on omandanud kõrghariduse, see on allpool OECD keskmist näitajat, mis on 44%. PISA raportist selgub, et Itaalia 15-aastastel noortel on suuremast osast eakaaslastest madalamad tulemused reaalainete ning ka lugemisoskuse vallas.
Itaalias on ka üks OECD riikide kõrgemaid koolist väljalangevuse tase ning üks neljast 15-34 aastasest itaallasest ei õpi ega tööta. See on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja.
Itaalia eelarvekava näeb ette koolieelse hariduse laiendamist, õpetajate palkamise süsteemi muutmist ning koolist väljalangevuse vähendamist, kuid sinna ei suunata oluliselt rohkem eelarvevahendeid.
Ebasõbralik ettevõtluskeskkond
Itaalia näitab kehva tulemust ka suuremas osas valitsemise efektiivsust ning avalike teenustega rahulolu mõõtvates edetabelites. Lepingute sõlmise, pankrotimenetluste bürokraatia, maksubürokraatia ning ehituslubade saamises on Itaalia Maailmapanga äriajamise lihtsuse edetabelis 190 riigi seas teise saja teises kümnes.
Kohtus käimine võtab Itaalias mitmeid kordi kauem aega kui teistes arenenud riikides.
Suur avaliku sektori võlakoormus
Itaalia koalitsioonivalitsus väidab, et nende kulutuste kava aitab majanduskasvu turgutada. Kuid paljud Financial Timesi küsitletud eksperdid väidavad vastupidist: et kõrge võlakoormus sööb ära vahendeid, mis muidu võiksid minna tootlikeks investeeringuteks.
Itaalia kulutab 3,7% sisemajanduse kogutoodangust laenuintressideks, see on Euroopa Liidu keskmisest kaks korda suurem näitaja. Euroopa Komisjoni viimase prognoosi kohaselt kerkib see kõrgemate intressimäärade tõttu 2020. aastaks 3,9 protsendi tasemele.
Kuigi eelarvekava kohaselt suunab Itaalia tuleval aastal avaliku sektori investeeringuteks lisaks 0,2% SKTst ning 2020. aastal 0,3% SKTst, ei oota analüütikud üldise struktuurse nõrkuse paranemist. „Meie baasstsenaarium näeb jätkuvalt ette, et uus valitsus ei anna majandusele tootlikkuse suurenemiseks vajalikke reforme,“ tõdes Oxford Economicsi ökonomist Nicola Nobile.
